TPM: Uus Teater on juurdumas vanalinna ajaloolisesse kultuurikihti

Tartu Postimees, Ene Puusemp, 7.02.2018

Hiljuti osutas kodulinna ajaleht sellele, et Tartu Uus Teater on juba kümme aastat meile vaimukaid ja leidlike teemadega etendusi andnud. Teater alustas oma elu Jakobi ja Lutsu tänava nurgal, sõjad ja tulekahjud õnnelikult üle elanud majas. Juba mitu aastat tagasi märkas noore teatri rahvas Lai tänav 37 hoonet. Mindi sinna ja teeniti endale sealgi publikuhuvi.

Nüüdseks on Uuel Teatril kindel otsus: esinemispaik soovitakse päriselt endale teatrimajaks omandada. Vanalinna ajaloolisele, paljugi olnut kandnud pinnale kinnitub nüüd ka üks meie aja kultuuriandja.

Tartu on tuhande aasta jooksul palju läbi elanud. Linnasüdames talletab iga tänav olnud aegu ning mõni paik eendub linna kirjapandud ajaloos eriti olulisena. Ja parajasti sinna uut kavandades kumab läbi ka paiga ajalugu. Selle teadmine-tundmine lisab ettevõtmisele tarkust ning teeb ehk nii mõnegi unarusse jäänud koha taas märkamisväärseks.

Vanimaid maismaateid

Tartu kirjapandud ajalugu on Laia tänava otsa juba väga vanal ajal strateegiliselt tähtsaks hinnanud. Otepää poolt tulnud ja Riia mäest alla üle Toomemäe Emajõeni kulgenud liiklussoont peetaksegi Eesti ala üheks vanimaks maismaateeks. Ületanud Emajõe, siirdus see edasi põhja ja kirdesse, Tallinna ja Narva poole.

Vana tee kohtumispaik Emajõega oli erilise kaubandusliku tähendusega siis, kui Tartu kuulus Hansa liitu ning kindlustas ennast kaitsemüüride ja -tornidega. Sel ajal paiknes Laia tänava otsal Tartu linnamüüri üks viiest peaväravast, Vene värav oma eesvärava ja torniga.

Laia ja Magasini tänava nurgaalal, kus praegu tegutsebki Tartu Uus Teater, asusid keskajal Pühavaimu kirik ja seek.

Siin piirkonnas toimuv ja tehtav on olnud läbi aegade tugevalt sünkroonis kogu linnaeluga. Pärast 1525. aasta reformatsiooni pildirüüstet said kirik ja seek kannatada. Hoonete säilinud osa võeti hiljem linna toidumoona tagavaralaoks.

Magasiait ja timuka korter

17. sajandi keskpaiku ehitati sinna, Laia ja Magasini tänava nurgakrundile, ka linnatimuka eluase.

Põhjasõja käigus, 1708. aastal pärast Peeter I vägede linna tungimist hävitati Tartu keskaegne linnakeha täielikult. Paarkümmend aastat hiljem ehitati kunagisest toidumoona tagavaralaost uus kahekorruseline magasiait. See andnudki siit mööduvale nimetule teele nimeks Magasini tänav.

1758. aastal on magasiaida kõrval Laia tänava ääres paiknenud ka kroonu vangla.
Ilmnebki, et igal sajandil on Laia ja Magasini tänava nurgakrundil midagi ette võetud.

1889. aastal müüs linn krundi koos kõnealuse kahekorruselise magasiaidaga tervisevõimlemisega tegelevale seltsile, kes soovis sinna oma uut hoonet ehitada. Võimlemisest oli toona saanud moodne kehaliigutamise harrastus ning oma ihu käisid treenimas ka ülikooli õppejõud ja üliõpilased. Seltsi võetud ka huvilisi gümnasiste.


Foto: Tartu Linnamuuseum


Stiilne turnikoda

1890. aastal projekteeriski arhitekt Reinhold Guleke kehakultuuriharrastajatele neorenessansliku kivist võimlahoone ehk toonases kõnepruugis turnikoja. See ehitati botaanikaaia vastu Laia ja Magasini tänava nurgale ning asjatundjad väidavad, et tegu on üldse ühe Eesti vanima võimlahoonega.

Seejuures on huvitav, et sissepääs hoonesse polnud arhitektil planeeritud mitte Laia tänava esinduslikule peafassaadile, vaid hoopis Magasini tänavale külgfassaadile. Laiale tänavale avanev kahepoolne sammastega uks valmis 1910. aasta juurdeehituse käigus.

1920.–1930. aastatel oli hoone omanik Tartu Võimlemise Selts. Põhihoonet kasutasid võimlejad, kuid majja seati sisse ka neli korterit.

Teise maailmasõja ajal sai Laia tänava võimlagi tugevalt kannatada. Pärast sõda kuulus hoone ülikoolile ja võeti 1952. aastast kehakultuuriteaduskonna kasutusse. Vastavalt teaduskonna omaaegsetele vajadustele tehti mitmeid juurde- ja ümberehitusi ning muudeti maja siseruumide jaotust.

2011. aastal asus legendaarsesse võimlahoonesse Tartu Uus Teater. Ka teatrirahvas hakkas siinset keskkonda sobitama oma vajaduste järgi. Järjepidevalt hoonestatud Lai tänav 37 ala sisu ja saatus on nüüd Ivar Põllu ja tema mõttekaaslaste kujundada.

Laia ja Magasini tänavanurga kirevat minevikku arvestades vääriks teatriks saanud hoone kindlasti ka üht siin olnud aegu esitlevat ajalootuba.

Jaga

Vaata lisaks

Registreeri