Keskajal asus Lai 37 krundil Püha Vaimu kirik. Ürikulised teated Püha Vaimu hospidali ja kiriku kohta ulatuvad tagasi 1345. aastasse. Baltisaksa ajaloolane R. Otto loeb nimetatud institutsiooni algusajaks Tartus 13. sajandi keskpaika. See oli ümbruskonna vaeste ja põdurate tarbeks loodud seek, mis allus linna raele. Samas kasutati hospidali võitluses rahvameditsiini vastu.

Püha Vaimu vennaskonna hospidal paiknes koos kirikuga Laial tänaval vahetult Vene värava kõrval. Uuringute tulemused võimaldavad oletada, et hospidal oli algselt ehitatud puust. Hiljem ehitati hooned maakivist ja tellistest. 17. sajandi Tartu plaanidel on Püha Vaimu kirikut kujutatud ristkülikukujulise, ühe löövi ja viie traveega ning ilma kooriruumita ehitisena. Selle loodenurgal paiknes neljatahuline kellatorn ning põhjaseina vastas viis tugipiita.

1514 anti hooned üle frantsisklaste III haru Püha Clara kloostrile. Püha Vaimu hospidal jätkas muutunud kujul tegevust ka peale reformatsiooni, Liivi sõja ajal jäi aga hospidalist järele ainult kirik. Hiljem elas krundil linna timukas. Peale Põhjasõda sai kirikust magasiait, mille järgi sai nime ka lähedalasuv tänav (Magasini). Säilinud on mitmed andmed selle hoone remontide ja fassaadi muutmiste kohta (projekt F. Hübbe 1880).

1880. aastate lõpus ostis kinnistu Tartu Terviseasutuse Loomise Selts, kes ehitas krundile võimla. Hoone ehitati 1889–1890 (arhitekt R. Guleke). Hilisemad hoovi- ja jõepoolsed juurdeehitised (1898 arhitekt O. Schröder; 1910 arhitekt A. Eichhorn) järgisid esialgset arhitektuurikeelt.

II maailmasõja ajal sai hoone kannatada ning ehitati üles teistsuguse katusega. Pärast remonti läks hoone võimlana Tartu Ülikooli koosseisu. Hoovi poole ehitati juurde veel katlamaja ja ladu (praegune proovisaali osa). 

Ülikool otsustas maja 2010. aastal seoses kehakultuuriosakonna kolimisega maha müüa. Tartu Uus Teater tegutseb majas alates 2011. aastast.