Tartu Postimees: Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused

Laura Porovart, Tartu Postimees, 26.02.2020

Tartu Uue Teatri lavastus «Anne lahkub Annelinnast» meenutab vaatajale, kui universaalseid mustreid me inimestena eluteel läbi käime ning kuivõrd on iga mööduja meile samasuguste kogemuste kaudu palju lähemal, kui esialgu arvata julgeksime. Selles lavastuses on killuke lugu sinust, sinu naabrist, sinu ees istuvast inimesest, võib-olla ka lasteaiasõbrannast või ülemusest.

Hoidudes üldistamast, on lavastuse tekstiga tabatud laia rühma inimeste elukäigud, nende elu paratamatu valulikkus ja ehk ka pisike õppetund.

Ehkki laval on mees (Märt Avandi) ja naine (Maarja Mitt-Pichen) ning tahtmatult kipub mõteisse kulunud lugu, eriti kui juttu tuleb armastusest, suudab lavastus siiski veenda eelarvamuste valelikkuses. Justkui musta augu serval, kust veel on võimalik redelit mööda välja ronida, võetakse vaataja kaasa elama laipadeta kriminaalloole, mille lõpus ei selgu mõrvar, vaid rollide jõujooned.

Ühised salakohad
Iga päev sõidame ühissõidukis, seisame kassajärjekorras või möödume linnatänavail meestest-naistest, kes sulavad meie jaoks suurema vaevata ühtlaseks umbisikuliseks kogumiks. Nad kõik tulevad hommikul süstemaatiliselt kuskilt ja liiguvad õhtul sama süsteemi järgi sinnasamma tagasi, et järgmisel päeval taas juba sisseharjunud rütmi korrata.

Harva suudame enese elust pimestatuna märgata, et meiega sarnaselt on neil samuti oma isikupärased probleemid, rõõmud ja kannatused. Esmapilgul on keeruline mõista, et meid mõlemaid ühendavad oma valusad salakohad, hellad nupud, millele vajutades koorub lahti kaitsetu tuum.

Ivar Põllu autorilavastus «Anne lahkub Annelinnast» käitub nagu korgitser, mis vint vindi haaval läbipaistmatult klaaspudelilt punni pealt urgitseb, et siis selle sisu halastamatult pokaalidesse läigatada.

Laval on naine ja ülikonnas mees. Lavastus algab pealtnäha manifestiga, mis mõtestab lahti sugudele laskuvad ühiskondlikud nõudmised ning nende tagurlikkuse praeguses ajas. Minnakse populaarteaduslikku rada pidi, seletades naiste ja meeste käitumise algmotiive reproduktiivsete, liiki taastootvate mehhanismide kaudu. Algab tihe ja humoorikas, psühholoogiliselt kaasahaarav dialoog, mida näitlejad särtsakalt ja loomulikult esitavad.

Mehi naistega vastandades ja võrreldes jõutakse siiski selleni, et meeste varjus elavad naised soovivad vabadust ja tõsiseltvõetavust. Esialgu võib jääda mulje, et iseseisvust nõudva naise kujutamine on justkui igand, et seda on kuskil varem nähtud, kuid lavastus ei jää sellesse kauaks püsima, vaid kasutab iseseisvat, meheta hakkama saavat naist lihtsalt kattevarjuna.

Algab tihe ja humoorikas, psühholoogiliselt kaasahaarav dialoog, mida näitlejad särtsakalt ja loomulikult esitavad. Kuna lavastus toimub ajahüpeteta ja ilma teksti kirjutatud rollimuutusteta, on võimatu kirjeldusega edasi minna olulisi sisuelemente reetmata.

Laval inimlikkus
Vastusteta, ainult küsimustele toetuv lapsepõlv ei anna palju lootust, et kasvab terve ja tasakaalukas täiskasvanu. Inimene lakkab ühel hetkel head tahet üles näitamast, kui tema sisemusse on kuhjunud vastusteta küsimusi. Need lähevad roiskuma ja ajavad kogu olemise küllap õige pea hapuks ja salvavaks. Tekib pimestav käemaksuhimu.

«Anne lahkub Annelinnast» on tugevalt inimlikkust rõhutav lavastus. Inimlikkus tasandil, mis lubab meil olla nõrk, paluda abi ja küsida küsimusi. Asi ei seisne kuigivõrd vastuste õigsuses, sest õigeid vastuseid niikuinii ei ole, vaid selles, kuivõrd suudavad vastused täita minevikutühimikud, et saaks sirge seljaga edasi minna.


Ivar Põllu autorilavastus
• Tartu Uues Teatris (Lai 37) esietendus 22. veebruaril Ivar Põllu autorilavastus «Anne lahkub Annelinnast».
• Kunstnik Kristiina Põllu.
• Valguskunstnik Rene Liivamägi.
• Osatäitjad Maarja Mitt-Pichen ja Märt Avandi.
• Järgmised etendused täna (välja müüdud) ja 1. märtsil kell 19.
Allikas: Tartu Uus Teater