Tartu Uus Teater on valmis vaatajate ette tooma oma esimese ooperilavastuse. Umbes 100-aastasest kotiriidest tehtud kostüümides tulevad publiku ette Alo Põldmäe kammerooperi «Emajõe ööbikud» solistid, et ette laulda ja mängida laulupeo 150 aasta taguse sündimise lugu. Lavastaja on Ivar Põllu.
Ooperi loo on kirja pannud Rein Veidemann, libreto autor on Leelo Tungal. Ooper on saanud pealkirja Lydia Koidula luulekogust «Emajõe ööbik», mis ilmus 1867 Tartus. Kirjaneitsit mängib ja laulab Maria Listra, kelle sõnul on Lydia ooperis väga tugeva mõtte ja aatega, eestlaste ühtehoidmise vägeva sooviga naine. «Kõik see tuleb muusikas väga säravalt esile,» ütles laulja.
Publik ja mänguplats
Publikule on ehitatud saali kahte otsa tribüünid nii, et mänguplats jääb keskele. Kõrvale on püstitatud roigasaiaga piiratud rõdu muusikutele. Seal istuvad Tartu keelpillikvartett, sopran-, alt-, tenor- ja baritonsaksofoniga Ursula Chillaud ning pianist Andre Hinn. All põrandal on löökpillimängija Heigo Rosina ees muu hulgas Alo Põldmäe üks lemmikinstrumente marimbafon. Põrandal juhatab etendust dirigendikepiga Markus Leppoja.
Muusikute ees on soliidselt paks klaviir, mille esimeselt sisuleheküljelt hakkavad noodiridade vahelt silma sõnad «Eriline linn - see on Emajõe Ateena - väliselt küll väike, kuid seda suurem seest». Nõnda laulab Tartu noortekoor, pikkade hamede alt paistmas paljad jalad.
Üsna etenduse alguses istuvad mänguplatsile laua taha teed jooma Maria Listra (Lydia osas), Oliver Kuusik (Jannsen), Märt Jakobson (Jakobson), Rasmus Kull (Jannseni poeg Harry), Eva Maria Shepel (Jannseni tütar Eugenie) ja Simo Breede (tulevane Eugenie abikaasa Heinrich).
Hiljem tulevad mängu ka Atlan Karp (Willigerode) ja Karl-Markus Kaiv (Wirkhaus). Aga samuti teises välimuses Rasmus Kull (ootamatult tõmmu Kunileid) ja Simo Breede (Jakob Hurt).
Laudkond ajab eesti asja, mille hulka kuulub ka esimese oma rahva laulupeo kokkukutsumine Tartusse. Neil on seljas paksust heledast kangast, justkui kotiriidest kostüümid.
Kotiriidest kostüümid
Lavastuse kunstniku Kristiina Põllu sõnul on kostüümid õmmeldud vanast umbes 50 sentimeetrit laiast koredast viljakotikangast, mis on kootud väidetavasti eelmises Eesti Vabariigis ligi sada aastat tagasi. Nii on sellised kostüümid nagu link eestluse minevikku. «On võimalik, et keegi, kes selle kanga kudus, oli juba sündinud, kui toimus esimene laulupidu,» ütles ta.
Kuidas säherdune karune kostüüm seljas tundub? Kas on ka mugav? «Mugavus jääb teatrilaval tihtipeale teisejärguliseks,» ütles Maria Listra. «Kostüüm on siiski üpriski mugav, aga mulle meeldib rohkem see, et meie kostüümides tulevad tegelased hästi esile. Ma tunnen iseendas Koidula alateadvust, tema mõnikord metsikumat poolt.»
Oliver Kuusik kehastab Lydia isa Jannsenit, kes peab laveerima võimude ja inimeste vahel, otsides võimalusi korraldada laulupidu. Ta avaldas arvamust, et helilooja Alo Põldmäel, kes on ju ka eesti esimese laulupeo ja selle eelse ajastu uurija, on Jannseni muusikaline põhiplaan hästi õnnestunud. Rahvusooper Estonia solisti Kuusiku sõnul aitab Uue Teatri nooruslikus trupis osalemine tal välja tulla rutiinist.
Muusikaliselt kontrastne
Ivar Põllu lavastab ooperit esimest korda. Draamatüki ja muusikalise suurvormi lavastamise erinevustest rääkides nimetas ta kõigepealt asjaolu, et ooperis on helilooja muusikalise kujunduse juba ette valmis teinud. «Lavastus tuleb teha muusika järgi,» ütles ta.
«Emajõe ööbikud» on lavastaja sõnul muusikaliselt väga kontrastne, sest selles on ühendatud modernistlikku helikeelt, kerget retsitatiivi ja rahvusromantilist meloodilist laulu.
Dirigent Markus Leppoja sõnul on Põldmäe ooperi kirjutanud atonaalsena, aga piisavalt hästi jälgitava ja mõistetavana, nii et see haarab kuulaja kaasa. «See võiks pakkuda head elamust ükskõik mis muusikalise maitsega inimesele,» ütles Leppoja.
Märt Jakobson kehastab «Emajõe ööbikutes» Carl Robert Jakobsoni. «Ta on tõsine eesti mees, kes ajab eesti asja,» ütles Jakobson Jakobsoni kohta. «Partiis tuleb välja seegi, et ta astub välja Jannseni vastu, kui Jannsen otsib sakslastega kompomissi. Teises vaatuses on Jakobsonil pikem aaria, kus ta ütleb kõik selle välja.»
Jakobson tegi 4. juunil oma esimese etenduse Dalandi osas Estonias lavastatud Richard Wagneri ooperis «Lendav hollandlane». Järgmine etendus Estonias on kahe «Emajõe ööbikute» etenduse vahel 13. juunil. Põldmäe helikeelt iseloomustas ta kui Wagneri omast nüüdisaegsemat, milles on äratundmishetki siit ja sealt ning huvitavaid leide.
Alo Põldmäe sõnul on ta oma kammerooperisse kirjutanud heakõlalise, meie kaasaegse muusika, mis annab aimu keerulisest situatsioonist aastal 1869, kui teoks sai esimene üldlaulupidu, kui oli palju konflikte, erinevaid arusaamu ja mitu rahvust. Samas oli loodus tekitanud näljahäda, millest tekkinud tõkkeid oli tarvis ületada. «Ometi saadi selle kõigega hakkama,» ütles ta.
Põldmäe püüab muusikaga tabada ka ajastut ja eestlase loomust. «Aegajalt tuleb ooperisse sisse runolaul, eesti rahvaviis oma ürgsel kujul, mis iseloomustab eestlase olemust, jonnakust, järjekindlust,» ütles ta. «Ja runolaul viib meid ooperis ka võiduka lõpuni.»
Osa muusikast kirjutas ta Santorini saarel vulkaani lähedal läinud aastal talvitumise ajal. «Seal tekkis mõte kasutada kreeka tragöödiatele omast koori käsitlust: koor kommenteerib hetkel laval toimuvat, et publikut sündmustele lähemale tuua, nii et koor on nagu reporter, kes räägib, mis parajasti toimub,» ütles Põldmäe.
Mitu ootamatust
«Emajõe ööbikute» publik saab mitme ootamatuse osaliseks. Üks neist on vajadus vahetada istekohta.
«Esimese ja teise vaatuse tegevuskohad on erinevad, esimeses on Jannsenite kodu ja teises on Vanemuise selts,» ütles lavastaja Ivar Põllu. «Et me oleme vaene teater, ehitasime ainult ühe lavakujunduse. Paigutame publiku ringi, et nad saaksid teises vaatuses näha kõike teistmoodi.»
Ootamatu on ka võimalus minna etenduse vaheajal kohviku teenustest osa saama Uue Teatri hoovi. Terrass sai äsja valmis. Esietendus on 7. juunil.
Ooper lõpetab majaostu kampaania
Tartu Uue Teatri kumulooja Marie Kliiman teatas, et kammerooper «Emajõe ööbikud» lõpetab teatri majaostu ühisrahastuskampaania. «Alustasime kampaaniat eelmisel hooajal suurlavastuse «Kremli ööbikud» väljakuulutamisega. Nüüd, kus pesas on uus laululind, jõuab projekt ka lõpule,» lisas ta.
Majakampaania saab punkti pärast üheksandat ehk viimast «Emajõe ööbikute» etendust 20. juuni südaööl. Kahe viimase hooaja vältel on toetajate ja «Kremli ööbikute» piletiostjate abil praeguseks kokku kogutud 325 740 eurot. Lõppeesmärk on 335 000, millest teatrit lahutab veel 9260 eurot.