Sten Sang: Arrogantne valge jagagu põgenikega hüvesid!

Tartu Ekspress,  13.04.2016

Uues Teatris esietendunud omalaadse pealkirjaga “#Digitalhatsgame” pani kriitiku kukalt kratsima.

Laval kumas tugev armastus kardetud põgenike vastu ning terav süüdistus ülbete eurooplaste aadressil. Ülbe eurooplasena vaatasin lavatüki viisakalt lõpuni, kuid oma arvamuses viisakaks ilmselt ei jää.

Õllene aarialane

Näidend on kümme aastat tagasi Iraagist Soome pagenud Hassan Blasimi esmateos. Tükk valmis koostööna 20-aastaseks saanud Telakka Teatri ja Uue Teatri vahel. Sisu keerleb häkkerite tegevuse ümber internetis. Teatud grupp neist nimetab end headeks ning avitab netisabotaaži abil pagulasi üle piiri.

Lavalauad on tiined sümbolismist ning tihe soomekeelne tekst saab emakeelde tõlgitud kõrgel asetseva ekraani abil. Ühe mõjusama stseenina toon välja õlle kõrvale grillija pröökamise palvetavate mosleminaiste kallal.

Keskealine mees muudkui sussutab oma ainumast vorstikest lausleegi kohal ja röhatab häälekalt humalavee rüüpamise vahele. Samal ajal põlvitavad kõrval islamidaamid oma püharaamatutega. Ühel hetkel saab grillmeistril imalast koogutamisest villand ning üks koraangi saab söegrillile kuumenema visatud.
Seda muidugi ohtrate röögatuste ja sajatuste saatel, kuidas koraan külvab vaid häda ja õhutab vägivalda.

Egoism vitriinile

Muu sousti sees leidsin näidendist paar mõtlemapanevat ivagi. Üks huvitavamaid ideid kõlas blondi naisterahva meeltheitva ilme saatel: „Miks ei panda muuseumidesse väljanäitusele viha ja egoismi? Selle asemel ilutsevad seal mammutiluud ja vanade masinate tükid.“ Olevat ju viha ja egoism sõdade ning hävingu taga, hoopis selle kohaks peab saama klaasvitriin ajaloost pungil majas.

Põneva lahendusena esitletakse otseesituses suurele ekraanile videopilti laval toimuvast. Etendatakse sõjakoldest tulevat videoreportaaži kogu kärtsu ja mürtsuga. Publik muudkui võpatas, kui järjekordne mürsk lõhkema sattus.

Võpatamist võis näha siiski, kui publiku suunas mitu korda tennisepalli servida taheti. Ühel hetkel puistati vaatajate peade kohal ka roosilehti. Seda siis redeli otsas kõõludes ja end rihmadega lae alla vinnamise vahepeal. Performance missugune!

Võrdselt vaeseks?

Plusspunktid annan meeleoluka nukuteatrilõigu eest. Ühe vahelahendusena sätitakse lavale miniatuurne küla, mida ülbelt irvitavad automaatrelvadega minimehikesed rüüstama asuvad. Muudkui kuulipildujaga padrunisisu kerre, bensiiniloik peale ja põlema! Mahapõletatud saab nii puidust miniinimesi kui ka väikeseid koerakesi, kes majas peitujaid kaitsma peavad

.Kõige enam jäi arrogantset eurooplast häirima idee, mille kohaselt riigipiirid peavad vabad olema. Kõik maa elanikud peavad siis ühtlaselt vaesed ja lollid ka äkki olema? Nõukogude ajal juba sai seda juurutatud, kui niinimetatud ülbetelt kulakutelt vara konfiskeeriti ning kogu rahvas võrdselt vaeseks joonlauaga löödi. Tundub, et mõnel on isu võrdse varalise seisu järele tagasi tekkinud. Maitsku hästi see pagulassupp, mida nad kokku keeta püüavad!

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Jaga

Vaata lisaks