Raimu Hanson: Eino Baskinit mängib kaks näitlejat üksi ja korraga

Tartu Postimees, 23.10

Eino Baskin suri tänavu märtsis. Ta on aga taas publiku ees – kui lavastuse «Baskin ehk Nalja põhivormid» ajal mõnel hetkel silmad kinni panna, on võimatu aru saada, et ta ei kõnelegi ise, vaid et tema häält aimavad järele Janek Joost ja Katrin Pärn.

Tartu Uue Teatri enda määratlusel on «Baskin ehk Nalja põhivormid» uurimus huumorist. Teater tahab teada, mis on naljakas tänapäeval, siin ja praegu, täna, kus kõik on lubatud, nalja eest ei panda vangi, aga huumoriajakirja toimetuses töötamine võib olla eluohtlik.

Autor ja lavastaja Ivar Põllu rääkis kolmapäeva hommikul enne tehnilist proovi, et see jääb publiku otsustada, kas teater on üles leidnud selle, mis on tänapäeval naljakas.

Erinevat liiki naljad

Lavastuses on kasutusel erinevat liiki naljad, nende hulgas anekdootlikud, omaaegse satiiri- ja huumoriajakirja Pikker ning naljasaate «Meelejahutaja» naljad. «Mõned asjad töötavad tänapäeval ja mõned võibolla ei tööta,» ütles lavastaja. «Täna on meil esimene publikuga läbimäng.»

Tartu Uue Teatri esimene komöödia on lavastaja sõnul peamiselt ikkagi koomikutest – nendest, kelle elu eesmärk on olla naljakas, ning sellest, et nalja on raske teha.

Kui tähtis on lavastuse seisukohalt, et Katrin Pärn on Eino Baskini tütar? «Vahepeal on ta täpselt sama nägu,» ütles lavastaja.

Sellest eluloolisest tõsiasjast sugeneski umbes kolm aastat tagas lavastuse impulss. Alguses soovis Ivar Põllu teha Katrin Pärnale stand-up lavastust. Idee ei hakanud aga idanema, vahepeal oli soov teha seda suuremalt ja vahepeal väiksemalt.

«Ja vahepeal mängis «Savisaare» tükis Marika Vaarik Savisaart,» ütles Põllu. «Selle pärast langes ära võimalus, et Katrin mängiks üksinda Einot, sest siis ütleksid kõik, et me oleme seda juba näinud, et naine mängib meest. Mis sest, et tütar mängib isa. Ja et endal ka huvitavam oleks, jõudsime lõpuks praeguse vormini.»

Vorm on selline, et vaatajate ees on kaks näitlejat. Ja Baskinit mängivad mõlemad. Ühes stseenis on Baskin Janek Joost ja teises stseenis on Katrin Pärn ja mõnes stseenis on nad mõlemad korraga Baskinid.

Kuid nad mängivad ka teisi surematu naljamehe elu- ja loometeele oma jälje jätnud inimesi. Siin vaid mõni paljudest: Voldemar Panso, Jüri Järvet, Ita Ever ja Sulev Nõmmik.

Eino Baskini elust

Kaks huumori- ja satiiriteatrit, Vanalinnastuudio ja Vana Baskini Teatri asutanud Eino Baskin (17. juuni 1929 Tallinn – 11. märts 2015 Tallinn) oli meie tuntuimaid näitlejaid ja lavastajaid, aga ka särav naljamees.

Tema elust saab lugeda elulooraamatutest. Seda kõike ja enamgi veel saab lugeda tema elulooraamatutes. Janek Joost näitas neid korraks lavastuse «Baskin ehk Nalja põhivormid» läbimängus kolmapäeva õhtul, kui saalis viibis esimest korda publik – paarkümmend kutsutud teatrisõpra.

Trupil oli vaja teada vaatajate reaktsioone. Kahe vaatuse vaheajal tundis Katrin Pärn huvi, kas oli ka naljakas. Näitlejad olid proovides jõudnud nii kaugele, et soovisid kuulda saada, kus ja kui kõvasti naerdakse ning ka trupiväliseid arvamusi.

Lühidalt öeldes on Tartu Uue Teatri uus lavastus naljakas ja veidike ka kurb, sest koomiku elu on raske.

Eino Baskin ise

Eino Baskin ise ei saa lavastuse kohta arvamust avaldada. Võib aga oletada, et ta jääks sellega rahule. Sest ...

3. mail 2014 ilmus Tartu Postimehes suur artikkel Eesti stand-up komöödia olukorrast. Üks oma seisukoha avaldajaid sellel teemal oli Eino Baskin. Ta ütles reporterile, et iseennast lavastades on temagi publikuga jaganud humoristlike tähelepanekuid oma elust.

Kuid milline on hea ühemehekomöödia? «Dramaturgia, näitleja ja lavastaja peavad olema tugevad,» ütles Baskin. «Need on kolm komponenti, milleta head ühemehekomöödiat teha ei saa.»

Ilma nende komponentideta ei saa teha ka lavastust «Baskin ehk Nalja põhivormid». Ja nagu proovipubliku naerust, näost ja aplausist pärast kolmapäevaõhtust läbimängu oli võimalik järeldada, on asi igati korda läinud. Kriitikute arvamus selgub pärast esietendust.