Postimees/Heili Sibrits: Vau! 1,2 miljonit teatrikülastust

Heili Sibrits, Postimees, 11.09.2019

Eesti Teatri Agentuuri statistikast selgub, et 2018. aastal külastati etendusasutusi ligi 1,2 miljonit korda (täpsemalt 1 192 042), teatrite mängukavas oli ligi 600 lavastust, neist uuslavastusi üle 200, ning anti ligi 7000 etendust.

Eesti Teatri Agentuuri teatriinfo toimetaja Tiia Sippol nendib, et 2018. aastal oli kõike pisut enam kui eelneval ja sellele eelneval aastal: mullu oli 28 084 teatrikülastust rohkem kui 2017. aastal, võrreldes 2016. aastaga oli see näitaja aga 6034 võrra suurem. Sealjuures oli 2018. aastal mängukavas 211 uuslavastust, mis on seitsme võrra rohkem kui aasta varem, võrreldes 2016. aastaga kasvas uuslavastuse arv aga lausa 15 võrra.

Kasvavaid arve selgitab Sippol nii: «2018. aasta andmetega osaleb statistikas ka senisest suurem arv erateatreid ja lavastusprojekte, kokku 58. Näiteks kümme aastat tagasi, 2008. aastal osales teatristatistikas ainult 28 etendusasutust, 2013. aastal 41 ja 2017. aastal 47. Seekord osaleb lisaks 11 linna- ja riigiteatrile andmetega 31 erateatrit ja 16 teatriprojekti 22 lavastusega.»

Kuid statistikas arvesse võetavate etendusasutuste arvu kasv ei näita ainult Eesti Teatri Agentuuri head tööd, vaid ka seda, et tegijaid ja mitmesuguseid teatrikooslusi tekib igal aastal juurde.

Aasta tagasi nentis Sippol, et teatrikülastuste piir on käes, kuid nagu sel kolmapäeval tutvustatud raamatust «Teatrielu 2018» koondatud statistikast ilmneb, ei paista eestlaste teatriarmastusel piire olevat. Tiia Sippoli koostatud teatristatistika peatükk kannabki pealkirja «Ilus ja elus».

Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii repertuaaris olevate lavastuste arv (540-lt 582-le) kui ka uuslavastuste arv (196-lt 212-le). Samas püsib linna- ja riigiosalusega teatrite uuslavastuste arv enam-vähem samas suurusjärgus, 100 uuslavastuse ringis. «Kogu repertuaari 582 lavastusest kuulub riigiteatritele tavapäraselt 320 lavastuse ringis, mis tähendab, et iga-aastane uuslavastuste arvu tõus või langus sõltub erateatritest ja projektidest,» ütleb Sippol.

Sippol lisab, et tegijate jätkuvale aktiivsusele ei jää alla ka vaatajate huvi. «Keskmiselt oli 2018. aastal ühel etendusel 178 vaatajat. Seda on küll vähem kui perioodil 2007–2013, kui saalis oli 185–214 vaatajat, kuid viimase viie aasta võrdluses on tegu igati hea tulemusega.»

Enim külastatud teatrid on endiselt Estonia (154 484), Vanemuine (150 809) ja Eesti Draamateater (106 830). Eraetendusasutustest paistsid suurema vaatajate arvuga silma Tartu Uus Teater (35 589), Piip ja Tuut Teater (31 979), paarkümmend tuhat külastust oli nii R.A.A.A.M.-il, VAT Teatril, Eesti Tantsuagentuuril, Vana Baskini Teatril kui ka Tuuleveskil.

Sippol toob esile, et Eesti teatrite miljon teatrikülastust ehk kogukülastusest 84,4 protsenti toimub kuues teatrilinnas: Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Viljandis. «See tähendab, et välismaal kogutakse 2,8 protsenti ning maakondades, sh ka teistes linnades-asulates vaid 12,8 protsenti vaatajatest.»

Kroonika «Teatrielu 2018» erineb varasemast ühe uue tabeli poolest. Esimest korda on tabelis ka harrastusteatrite koondandmed ning kirjas ka uuslavastused, mida vaadeldaval aastal oli 42, kogu repertuaaris oli aga 96 lavastust, etendusi anti 448 ja külastusi oli 21 855.

«Ja kui nüüd liita statistika uuslavastustele juurde harrastusteatrite, teatrikoolide ja miks mitte ka Raadioteatri uuslavastused, viimaseid oli viis, siis ei saa teatritegevuse vähenemisest või langusest juttugi olla. 307 uuslavastust on märkimisväärne loominguline panus, mis ei räägi mingist langustendentsist,» ütleb Sippol.

Kui aga lisada teatrite etendustegevusele nende korraldatud festivalid, kontserdid, ballid, filmiõhtud, loengusarjad ja töötoad, siis panustati kultuuriellu 8400 üritusega 1,35 miljonile külastajale.

Kuidas aga võtta kokku teatriaasta 2018? Lisaks teatri NO99 tegevuse lõpetamisele ja Paide Teatri alustamisele oli Sippoli hinnangul tähelepanuväärne Narva kandmine Eesti kaardile teatrikunsti kaudu: augustis kultuuriraja sissetallamine Tartu Uue Teatri suurlavastusega «Kremli ööbikud» ja detsembris Narva Vaba Lava teatrimaja avamine. 2018. aastasse jäi ka kogu aasta kestnud Kinoteatri palgalise teatrivaataja eksperiment.

«Aga ka koostöölavastused, mida oli 2018. aastal kokku 41, sh 14 rahvusvahelist lavastust ja EV100 projekti «Sajandi lugu» raames valminud 13 lavastust. Samuti tõstaks esile teatrite professionaalse ja originaalse turunduse nii Ugala renoveeritud teatrimaja kommunikatsiooni puhul kui ka kultuurivaldkonna edukaima ühisrahastusprojektina Tartu Uue Teatri maja ostusumma kogumisaktsiooni, mis tipnes suurlavastusega «Kremli ööbikud»,» räägib Tiia Sippol.


 

LAVASTUSTE ESIVIISIK

  • «Kremli ööbikud» (muusikalavastus, Tartu Uus Teater): 11 etendust, 21 924 vaatajat;
  • «Hüljatud» (muusikalavastus, Vanemuine): 24 etendust, 19 193 vaatajat;
  • «Elias maa pealt» (mitmeliigilavastus lastele, NUKU): 51 etendust, 16 744 vaatajat;
  • «Pähklipureja» (tantsulavastus lastele, Estonia): 18 etendust, 14 635 vaatajat;
  • «Lendas üle käopesa» (sõnalavastus, Rakvere Teater): 35 etendust, 14 419 vaatajat.
Jaga

Vaata lisaks

Registreeri