Põhjarannik: “Kremli ööbikud” jäädvustati tulevastele põlvedele vihma ja rahe kiuste

Põhjarannik, Teet Korsten, 25.08.2018

Kolmapäeval mängiti Kreenholmi manufaktuuri hoovis viimast korda Jaak Joala elutööst muusikalises-tragikoomilises vormis kõnelevat lavastust “Kremli ööbikud”. Ehkki teisipäeval sadas taevast peaaegu pussnuge, salvestas ERR etenduse ajaloo tarvis. Põhjarannik uuris asjaosalistelt, kuidas projekt ja selle salvestamine õnnestusid.

“Kremli ööbikute” kümnendat ja ühtlasi eelviimast etendust oli teisipäeval saabunud kaema maksimaalne võimalik hulk publikut − teiste seas ka vabariigi president Kersti Kaljulaid − ja sama päeva oli lavastuse salvestuseks valinud Eesti Rahvusringhääling (ERR).

Sitked näitlejad

Ehkki ilmateade polnud paljulubav, olid kohaletulnud optimistlikud. Kuid umbes etenduse esimese osa keskpaigast hakkas kallama nii ägedalt vihma ja koguni rahet, et osa publikust lausa evakueerus. Enamik inimesi pidas vastu ja vaatas etenduse kuni võiduka lõpuni.

ERRi režissöör Erle Veber ütles Põhjarannikule, et ta käis esmalt vaatamas “Kremli ööbikute” läbimängu. See salvestati läbivaatuse jaoks − siis oli ilm Veberi sõnul imeline, sume ja tore. Ta vaatas hiljem salvestust korduvalt kodus ja tegi kaameraplaane.

“Multikaameratööd, millest peab valmima eetritäide, tehti vaid teisipäeval, 21. augustil. Rahet ja vihma järeltoimetamisega ära ei peida, see jääb pildile. Tehnikainimesed nägid palju vaeva, sest tehnika teadupärast lausvihma ei armasta. Eks me kõik hoidsime pöialt ja pakkisime seadmeid keepide alla ning lootsime, et nad pragudest liiga palju vett ei neela ja elavad uputuse üle,” rääkis Veber.

Esinejate kohta arvas Veber kolmapäeva päeval, et lüüa kaasa vabaõhuetendustes Eestimaa hilissuves pole nõrkadele: “Vaprad oldi − ilmastikukindlad! Õhtu oli karastav ja loodetavasti keegi haigeks ei jää − ollakse ka viimasel etendusel rivis ja see saab olema parema ilmaga.”

Leiti tee Narva

Tulemuse kohta, mis nii-öelda karpi pannakse, ütles režissöör, et seda kaalutakse.

“Praegu pole veel jõudnud materjali läbi vaadata − jõudsime alles öösel koju. Võtame esimesel võimalusel materjali ette ja vaatame, mis saab. Tegelikult tegime öösel, kui publik oli juba lahkunud, veel lisavõtteid − esinejad ja tiim suundusid märgades kostüümides tuulises öös lisakaadreid tegema.

Lisakaadreid oli vaja, et korvata kaamerate vähesust ja et oleks uusi kaameranurki − kaameraid seadsime ümber ka esimese vaatuse ajal. Etenduse teine pool oli sajuta ja loodame, et õnnestub korralik materjal kokku panna, mis kunagi hiljem ekraanilt vaadates ikkagi armsalt mõjub,” rääkis Veber. “Kremli ööbikute” teleprodutsent on Rait Roland Veskemaa.

Tartu Uue Teatri turundusjuhi Marie Kliimani sõnul oli “Kremli ööbikute” etendusi kokku 11, lisaks veel eelesietendus, kuhu olid kutsutud sõbrad, koostööpartnerid ja ka kohalikku rahvast Ida-Virumaalt. Kokku nägi lavastust üle 23 000 inimese.

Tänu “Kremli ööbikute” piletimüügile koguti raha Tartu Uue Teatri maja väljaostmiseks umbes 200 000 eurot, mis on 60 protsenti vajaminevast summast. “Praegu on tänu “Kremli ööbikute” publikule, Tartu linnale, kultuuriministeeriumile, teatrisaali nimeliste toolide ostjatele ja teatri telliskivikujulise juubeliraamatu soetajatele koos juba 92% vajaminevast 335 000 eurost. Jäänud on lõpuspurt. Kes tunneb, et soovib Tartus Laial tänaval asuva teatrimaja väljaostmist veel toetada, siis seda saab teha veebilehe teatrikeskus.ee kaudu,” ütles Kliiman.

Turundusjuhi sõnul oli juba trupis palju inimesi, kes polnud varem Narvas käinud. “Ka publiku seast oli palju kuulda, et ollakse esimest korda Narvat avastamas. Oli väga rõõmustav, et üks väiketeater sai oma suvelavastusega ka kohalikele turismi-, toitlustus- ja majutusettevõtetele kasulik olla,” leiab ta.

Joala tänava nimi inspireeris

Uue Teatri loominguline juht ja “Kremli ööbikute” dramaturg Ivar Põllu ütles, et vaid tänu Narvale ja sealsele Joala tänavale ning Kreenholmi manufaktuurile ja saarele keset kuivanud jõge Venemaa ja Eesti piiril leidis ta julguse Jaak Joala lugu seal ette võtta.

“See koht ja ruum jutustavad ise väga palju. See tähendab, et me ei käinud mööda Eestit, otsides Joala lavastusele kohta, vaid Kreenholmis käies tuli mul mõte teha lavastus Joalast Joala tänavas. Tuues sisse ka “raudmees” Gunnar Grapsi, Ruja ja teised,” lausus Põllu.

Kogu lavastusega seonduva maht oli Põllu sõnul nii suur, et Uus Teater oma jõududega poleks seda suutnud üksi teostada. “Tänu väga tugevatele partneritele suutsime laieneda ja selle lavastusega välja tulla. Lavakujundus oli ehk suurim väljakutse, selle teostus tuli tellida väljast. Elekter, valgus, heli, vesi − kõik tuli ju kohapeale tuua. Suurim väljakutse oli ka ideede ja reaalsuse klapitamine, kogu talve kestnud planeerimine ja tehnika klapitamine, kohapeal ehitati kõik lihtsalt ruttu üles, sest kõik oli juba varem välja mõeldud ja katsetatud − tribüünide asetusest helitehnika ja valgustuse paigutuseni,” rääkis Põllu.

Jaga

Vaata lisaks