Laura Porovart: Psühholoogia tulevikku kiikav triller opereerib ajuga

Laura Porovart, Tartu Postimees, 6.11.2018

Psühholoogia, käitumishälbed ja inimeste kokkuleppelisest normist kõrvalekalded on kunstnikele loomingu mõttes nagu mahlane ja magus virsik, millesse hambad ahnelt sisse lüüa. Tartu Uue Teatri lavastus «Unusta/unista» oleks sel juhul justkui muteerunud virsik, muidugi orgaaniline ja GMO-vaba, aga mitu korda sahvtisem ja magusam, kui esmapilgul arvata võiks.

Teatri kodulehel avaldatud lavastuse kirjelduses lubatakse inimeste traumad ümber kirjutada ja teha ajule taaskäivitus. Tegelikult astub lavastus antud lubadustest üsna hooletu ja pika sammuga üle ning üllatab publikut võimatult mitmekihilise kunstitervikuga, mis sobib nii psühholoogiahuvilisele kui ka paadunud kriminaalromaanide austajale.

Rohkem kui teadusteater

Lavastuses «Unusta/unista» on aasta numbriga 2056, asutakse Skandinaavia föderatsiooni linnas Uus-Dorpatis, tegevuskoht klassikaline vasegravüüridelt tuttav anatoomikumi ringauditoorium. Veenvalt ongi lavastuses õnnestunud ühendada tänapäeva, sajanditetaguse psühholoogiainstituuti ning tuleviku futuristlikke ideid.

Rihmadega kinni seotud patsient ja lakoonilistesse kitlitesse rõivastatud tegelased loovad kauni ajasilla 19. sajandi lõpus Emil Kraepelini eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumiga, millest konkreetne lavastus suuresti tõukub. Teisalt on kirjeldatav ravimeetod, seinatäis ekraane ning koodijuppidest koosnevad ametnikud välja astunud justkui mõnest populaarteaduslikust tulevikku vaatavast filmist.

Filmilikkust kätkevad ka ekraanid, mis on üks lavastuse esteetika võtmesõnu. Ühelt poolt annavad need teosele ulmelise maigu, seevastu lähikaadrid patsientidest (Nils Mattias Steinberg ja Markus Truup) koondavad lavastuse fookuse siiski selgelt psühholoogia ja motoorika analüüsile ja aheldavad tegelased justkui tunnistajapinki luues dokumentaalfilmiliku pingest tuubil kohtusaali atmosfääri.

Anatoomialoengule vastupidiselt ei lahka lavastus mitte laiba siseorganeid, vaid urgitsetakse elava patsiendi siseilmas. Seda ainiti maailma parandamise eesmärgil – usutakse, et aju passiivsete osade meditsiinilise sekkumise abil aktiveerimise järel saab maniakist eeskujulik ühiskonna liige.

Selletaoline protseduur esitab teravaid eetika- ja moraaliküsimusi, millega juba tänapäeva teadus ja meditsiin silmitsi seisavad. Kuivõrd on läbinisti pahelise patsiendi peal uute ravimeetodite katsetamine õigustatud ohverdus tuleviku nimel?

Peenetundeline põnevik

Näidendi autor Jim Ashilevi on maitsekalt põiminud ühte näidendisse põnevuslikud elemendid, ettenägematud pöörakud ja lahtised otsad ning Ingmar Jõela on lisanud õnnestunud lavastajatöö ja küpse tervikutunnetuse.

Vaatajal võib tahtmatult tekkida tunne, et kuigi alguses on ta istunud turvalisse mahtuniversaali, selgub poole tee peal, et see on hoopis ralliauto ning kaardilugejal on kaart valepidi käes, sest Ashilevi katsetab tekstis vaataja taluvuspiiriga, laskudes aeg-ajalt suisa õõvastavatesse äärmustesse. Ometi aitavad need äärmused eeskätt tabada igaühes peituvat inimlikkust, mis tõmbub ehmatusest krimpsu nagu rosin.

Komöödialembestel vaatajatel ei tasu siiski lavastusest loobuda, kuna oskuslikult komponeeritud teksti on parajalt ruumi jäänud ka naljale ja absurdile, ennekõike saab naerda aga iseenda üle.

Esietendus

  • Tartu Uus Teater esietendas 2. novembril uues anatoomikumis Jim Ashilevi näidendi «Unusta/unista».
  • Lavastaja Ingmar Jõela.
  • Kunstnik Nele Sooväli, helikujundaja Sander Mölder, valguskunstnik Luise Sommer, videokunstnik Gabriela Liivamägi.
  • Vaatajate ees on Steffi Pähn, Nils Mattias Steinberg, Johan Elm, Jane Napp, Markus Truup ja Jaanus Nuutre.
Jaga

Vaata lisaks