Juhan Lang: Eluprojekt süütab ohutule

Tartu Ekspress 26.02.2012

Tragikoomiliselt prohvetlikuna toob läinud reedel Tartu Uues Teatris esietendunud „Projekt Elu“ vaatajate ette Kellegi A (Kristel Leesmend), Kellegi B (Leino Rei) ja Kellegi C (Mart Aas) lood, mis põimuvad mõistagi projekti raames.

Etendusega on suurepäraselt tabatud märki – ajal, mil võidujooks toetustele on muutumas rahvusspordiks ka väljaspool kultuurivaldkonda, leidub tõenäoliselt vähe neid, kelles tükk ei ärata rohkelt äratundmismomente. Pooleteisetunnine kontsentraat nn projektismiajastu suhetest, mõttemallidest ja käitumisviisidest mõjub hoiatavalt tõetruult. Kohati lausa niivõrd, et tekib kahtlus, kas tegu on absurdimaigulise paroodia või hoopis argireaalsusega.

Oskuslikult tuuakse karakterite lugude kaudu vaatajate ette projektismi valupunktid. Uueteatrilikult minimalistliku lavakujundusega ruumis kohtuvad eksituse tahtsi kolm endist klassikaaslast, kes arvavad üksteist tundvat. Jääb vaid välja selgitada, kuidas.

Pompoossed ideed

Kaua ei lähe aega, kui kokkutulekust kasvab märkamatult välja järjekordne ajurünnak. Justkui tänapäevased kuulsuse narrid pillavad tegelased pompoosseid ideid, mis kulmineeruvad plaanides muuta maailmakorda ja miks mitte kujundada ümber ka inimest ennast. Lõppude lõpuks võib ju planeet Maadki vaadelda projektina ja kui loovat mõtlemist piisavalt stimuleerida, pole võimalustel piire.

Lakoonilistes vestlustes hargnevad A, B ja C vahel lahti lood, mis seavad küsimuse alla läheduse võimalikkuse uue ühiskonnakorra raamides. Nagu iselaadsed kalamehed, õngitsevad projektiinimesed saaki toetustemerest, kust suure kala püüdmiseks peab olema võimalikult kirev lant.

Lõppude lõpuks pole vahetki, mis oli projekti esialgne sisu või eesmärk, sest kui algselt võis idee ollagi üllas, nühib nõuete raspel sellelt viimsegi mõtte. Tekib kibe tõdemus: oluline on panna vaid õige pealkiri, mis saab pärast plaanitu elluviimist, pole tähtis.

Küsimusi rohkem kui vastuseid

Uue Teatri lavastustele omaselt esitab „Projekt Elu“ rohkem küsimusi, kui pakub vastuseid. Diskussiooni tekitab ja kaasa mõtlema kutsub see aga kahtlemata. Kui läheneda tükile puhtalt ajakirjanduse mätta otsast, kus hea artikkel peaks olema eelkõige mõjukas, aktuaalne ja tihtipeale ei põlata ära ka konflikti, võib öelda, et „Projekt Elu“ on igati uudisväärtuslik kaup.

Lavastuse kunstnik on Erki Kasemets (Polügoonteater), kostüümikunstnik Kristel Leesmend, videokunstnik Henry Griin, valgustuse eest kannavad hoolt Taavi Toom ja Karl Jakob Marken. Etendust on Lai tn 37 majas võimalik näha 29. veebruaril, 2. ja 3. märtsil.
Jaga

Vaata lisaks