Intervjuu: Ivar Põllu uurib Baskini näitel, kuidas nali töötab

Kristjan Roos, Linnaleht, 23.10.2015

Laupäeval Tartu Uues Teatris esietenduv Ivar Põllu lavastus „Baskin ehk Nalja põhivormid” on komöödia komödiandist ning see on lavastaja sõnul suur väljakutse.

„Eks seda ole targemadki öelnud, et ega nad hullud pole, et komöödiat lavastama hakkavad, see on kõige raskem žanr,” leiab Uue teatri lavastaja Ivar Põllu, kui räägib peagi lavale jõudvast teatri aegade esimesest komöödiast. „Kui teed midagi hämarat ja intellektuaalset, on publik rumal, kui aru ei saa, aga kui teed komöödiat ning keegi ei naera, siis oled ise loll. Aukartust mul komöödia ees pole. Pigem on praegu tegemist arutu julgusega,” lisab ta.

Uus lavastus „Baskin ehk Nalja põhivormid” on inspireeritud Eino Baskinist. Kuidas tekkis idee just temast lavastus teha?

Plaan teha Baskinist lavastus on juba mitu aastat vana. Aga see on eri põhjustel edasi lükkunud. Olin õnnelik, et saan ometi teha lavastuse elavast legendist, aga selle peale ei tulnud, et valmistumine on venitamine ja see ei too head. Mõned inimesed tunduvad lihtsalt igavesed. Tõesti. Kui Eino lahkus, ei hakanud me lavastust ära jätma, mis siis, et keegi ei usu, et see on ammune idee.

Aga jah, soov teha Baskinist estraadilavastus on juba vana ning eks ma olen selleks pikalt valmistunud ja selleks kasvanud. Et kuidas teha estraadi estraadist. Komöödiat komödiandist. Elurõõmsat lavastust elurõõmsast inimesest. Et see tulemus oleks tõesti elurõõmus, koomiline ja estraadivõtmes. See on tõesti väljakutse.

Kui palju ise Baskini lavastusi olete näinud ja mida temalt õppinud?

Eelkõige on minu jaoks oluline Baskini tegevus kaheksakümnendatel, põhiosas siis tollane Vanalinnastuudio repertuaar, mida nägi peamiselt televisioonist, samuti raadio, lindistuste ja tele vahendusel levinud estraad. Tolle aja numbrid on meil ju kõigil peas? Me oleme neist ju läbi imbunud? Kas see on nüüd kõik hea nali, see on omaette küsimus. Aga meisterlik ja elurõõmus, seda kindlasti.

Valmiv lavastus on pressiteate järgi ka uurimus huumorist. Kui suuresti erinevad praegused koomikud ja Baskini-aegsed naljamehed?

Nalja tähendus ja roll on palju muutunud. Eks me otsime oma lavastusega ka nalja väljundeid ja teeme veidi demonstratsiooni. Uurime, mis töötab ja kuidas.

Augustis esietendus Uues teatris esimene klassikalavastus, nüüd esimene komöödia. Tundub, et eri žanrite kasutamine pakub teile suurt väljakutset.

Kindlasti. Nagu ütleb meie teatri manifestki, iga uus lavastus võiks ja peaks proovima sõnastada uuesti sõna „uus” teatri nimes. Me ei suuda ehk uuendada kogu maailma teatrit, aga saame uuendada oma lähenemist sellele. Mis on meie lähteallikas? Mis on meie eesmärk? Mis on meie teatrikeel seekord? See ei lase rutiinil tekkida. Pealegi on vorm tihtipeale parem sõnumikandja kui lugu, mulle tundub. Vorm ongi sisu, kui labaselt väljenduda.

Kas on veel mõni žanr, mida kindlasti tahate lähiajal proovida?

Iga lavastust tuleb teha nii, nagu see oleks elu viimane. Praegu teen ma oma viimast lavastust. See on komöödia. Ilmselt ei õnnestu mul sellega kokku võtta kogu maailma tegelik eesmärk ja mõte, aga see on parim, mida ma hetkel suudan.

Lavastajana tundub teie suur kirg olevat teatriloolised lavastused. Kes Eesti teatri suurkujudest võiks lähiajal veel Uues teatris lavale jõuda?

See on viimane teatrilooline lavastus minu poolt. See on lõppenud etapp. „Mikiveri tagi” ja „Baskin” on saatuslikud lisandused. Rohkem ma ise ei plaani eesti teatri suurkujusid torkida.

-----------------------------

„Baskin ehk Nalja põhivormid”
Autor, lavastaja ja kunstnik Ivar Põllu
Kostüümikunstnik Kristiina Põllu
Mängivad Janek Joost ja Katrin Pärn
Esietendus laupäeval kell 19 Tartu Uues Teatris
Lavastust näeb Tartus ka 29.–31. oktoobrini ja 4.–6. novembrini