Vanemuise biitlid

Teatriuuendus nõukogude Tartus on ilmselt kõige mütologiseeritum periood eesti teatris. Lavastus “Vanemuise biitlid” olemasolevale uut infot juurde ei lisa, küll aga viskab tõed, valed ja kuulujutud võrdsete lähteandmetena ühte patta.

Tulemuseks on mänguline teatriuurimus, kus on olemas nii teatrist jutustava lavastuse tundemärgid (ümberriietumised, tagaajamised, partnerivahetused, ekstaas, esoteerika jm), kui ka teadusliku uurimuse tunnused (eri vaatenurgad, tsitaadid, meetodid, range ülesehitus jm).

Küsimus oli selles, kuidas jääda teatrimasinavärgis ellu ning mitte kaotada oma elusamust. Ja see küsimus ei ole mitte kuhugi kadunud.

"Biitlid Eesti tähenduses on igatsuse representatsioon. Igatsus, mis kandus läbi raudeesriide Radio Luxembourgi ragisevate kauglainetena. Igatsus lennata piiridest üle, millegi müütilisema ja tähenduslikuma juurde. Igatsus ületada enese materiaalsus ja gravitatsioon, pääseda välja kehavälise olemise juurde. Igatsus vabaneda Tartust surutisest, ENSVst, Kaarel Irdist ja Brezhnevist. Raputada vaim vabaks mugavus-tardumusest, üles ehitada, ihu erutusest värisemas, täiesti uut paradigmat. Mul on alust arvata, et igatsusest ontoloogilise harmoonia järele Ivar Põllu lavastus „Vanemuise biitlid” räägibki."
— Andres Maimik, Eesti Päevaleht

Ivar Põllu teatrilooline triloogia "Armastus, teater, hullus ja surm"

"Endspiel" (2008)
"Ird, K." (2010)
"Vanemuise biitlid" (2012)

Tunnustus

Lavastaja auhinna laureaat Ivar Põllu
Eesti Teatri Auhinnad 2013

Kunstniku auhinna laureaat Kristiina Põllu kujunduste loomise eest lavastustele "Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum" ja "Vanemuise biitlid"
Eesti Teatri Auhinnad 2013

Parima lavastuse nominent
Eesti Teatri Auhinnad 2013

Parim algupärase teksti nominent
Eesti Teatri Auhinnad 2013