Ird, K.
Teatrilooline triloogia "Armastus, teater, hullus ja surm"
teine osa
Laval
Autor-lavastaja
Kunstnik
Valguskunstnik
Produtsent
Esietendus
18. märts 2010
Genialistide Klubis
Kestus
3h
kahes vaatuses
Lavastus on tragöödia mehest, kes ei kahtle ega kõhkle kunagi ning kelle suurim mure on see, et ta ei jõua kõike ise ära teha.
Kaarel Ird (1909 – 1986) on Eesti teatriajaloo vastuoluliseim mees. Pätt ja kommunist, lavastaja ja teatriehitaja, kelleta poleks Tartu linn ja Vanemuise teater sellised, nagu me neid tunneme.
Ird, K. on mees, kes töötas aastaid maalrina, osales mitmes teatris, mis kinni pandi, kirjutas vabadussõja-ainelise näidendi, osales küüditamises, põletas hävituspataljonide koosseisus maju ja sildu, osales Tartu sõjajärgses ümberjagamises ja Vanemuise teatri ülesehitamises, oli surmani tulihingeline kommunist ning mõnegi arvates õige eesti mees, läks eluloojakul kõigiga tülli ja suri vaimses üksinduses hullumajas.
Lavastus ei on huumorimeeleta ekskommunistidele mittesoovitatav!
fotod: Andres Keil
Triloogia “Armastus, teater, hullus ja surm"
"Endspiel" (2008)
"Ird, K." (2010)
"Vanemuise biitlid" (2012)
Tunnustus
Meespeaosatäitja auhinna laureaat Nero Urkele Kaarel Irdi rolli eest
Eesti Teatri Auhinnad 2011
Parima algupärase teatriteksti auhinna laureaat Ivar Põllu näidendi "Ird, K." eest
Eesti Teatri Auhinnad 2011
Preemia Ivar Põllule "Ird, K." kontseptsiooni ja muusikalise kujunduse eest
Balti Teatrisügis 2011
Parima meesnäitleja preemia Nero Urkele Kaarel Irdi rolli eest
Balti Teatrisügis 2011
Kristi ja Siim Kallase Fondi teatripreemia laureaadid Ivar Põllu ja Nero Urke
Eesti Rahvuskultuuri Fond 2010
Naispeaosatäitja auhinna nominent Katrin Pärn Kaidu rolli eest
Eesti Teatri Auhinnad 2011
Lavastaja auhinna nominent Ivar Põllu lavastuse "Ird, K. eest
Eesti Teatri Auhinnad 2011