Tartu Uus Teater on avatud koodiga programm, mille server asub Tartus. See on ainuke, mis on kindel, kõik muu on võimalik
Mängime oma saalides enamasti ise, kuid võimalusel avame oma ruumid teistele kultuurikorraldajatele. Küsi julgelt, küsi pikalt ette!
Majas on olemas kaasaegne heli-, valgus- ja videotehnika ning poodiumid kontsertlava ehitamiseks. Videoekraani saab rentida soodsatel tingimustel meie koostööpartnerite käest.
Suures saalis on tribüünil 153 istekohta.
Lisakohtadega mahub inimesi 200–250 (olenevalt sellest, kas on lava ja kus täpselt paikneb lava). Võimalik on osa tribüüni eemaldada, seisma mahub inimesi 400.
Lae alla suure saali plaan
Väikses saalis on tribüünil 60 istekohta.
Kuid tribüün on eemaldatav ning saal igatmoodi ümbermängitav. Samas rohkem inimesi ikka ei mahu.
Lae alla väikse saali plaan
Küsi vabu aegu
bronn@uusteater.ee
Lavastus- ja tehnikajuht
Rene Liivamägi
rene@uusteater.ee
5347 9995
Admin ja piletikorraldaja
Lisanna Annus
lisanna@uusteater.ee
5300 7522
Lõime Tartu Uue Teatri 2008. aastal Genialistide Klubi teatriharuna. Esimeseks lavastuseks võib pidada Ott Aardami „Sadama võimu“ Lutsu teatrimajas asunud Genialistide Klubis, kuigi lavastuse plakatil pole Uue Teatri nime — see ilmus alles järgmiseks projektiks.
Teater sündis soovist viia ellu lavastusideid, mida tahaks näha, aga mujale ei sobi. Meie soov on teha teatrit paindlikult, otsinguliselt, uurimuslikult, uudishimulikult ja tugeva autoripositsiooniga. Lihtsalt häid näidendeid võib hästi lavastada ka mujal.
Alguses planeerisime teatri oma saali Pärmivabriku viinalattu, siis tegutsesime mõned aastad Genialistide Klubi uutes ruumides Magasini 5. Aastal 2011 kolisime Lai 37 spordihoonesse. Aastatel 2017–2019 viisime läbi ulatusliku ühisrahastuskampaania, mille tulemusel saime teatrimaja omanikuks.
Peale oma ruumide oleme mänginud Tallinna, Riia, Pärnu, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Viljandi, Valga, Narva, Saueaugu ja Mooste, ka Brüsseli, Berliini, Londoni, Glasgow, Aberdeeni, Edinburgh'i, Vezpremsi, Toronto, Moskva ja Minski saalides. Oleme oma ajutise teatriruumi loonud Raadile tulevasse ERMi asukohta, linnaliinibussi, liinirongi, laevale, Tartu keskparki, garaaži, Tapa raudteejaama, Narva Kreenholmi manufaktuuri, Peipsiveere võssa, Narva-Jõesuu randa, Praha turu endisesse tapamajja, sanatooriumi basseini, vanasse diskoteeki, vanasse kirikusse, mahajäetud hotelli, anatoomikumi, muuseumisse, varemetesse, parkimisplatsile, linnatänavatele jne.
Aga teater pole maja ega ruum, teater on inimesed. Inimesed tulevad või lähevad, on alati asendamatud ja ikkagi asenduvad, muutuvad koos teatriga või muudavad teatrit. On olnud suuri õnnehetki, pettumusi, intriigegi, kuid olulisim on siiski see, miks me seda teeme. Ning oluline on seda üha uuesti küsida.
Oleme pävinud kiitust, preemiaid, armastust, mittemõistmist ja vaenugi, nagu heale ja otsivale teatrile kohane.
Aastatega on "kilekotiteatrist" saanud arvestatav iseseisev organisatsioon, kes suudab ellu viia mistahes hulljulgeid ideid nii 1 kui 2000 inimesele. Et kõik ei peaks sama teekonda läbi käima, oleme oma maja avanud erinevatele teatriprojektidele nii külalisetendusteks kui kaasproduktsioonideks.
Keskajal asusid teatrimaja kohal linnamüüri ääres, otse Vene värava kõrval Püha Vaimu kirik ja hospidal.
Algselt oli tegemist ilmselt puithoonetega, mis hiljem maakivist ja tellistest ümber ehitati. Ümbruskonna vaeste ja haigete jaoks loodud seek tegutses siin juba arvatavasti 13. sajandi keskpaigast. Lisaks abivajajate eest hoolitsemisele oli raele alluv hospidal tõhus vahend võitluses rahvameditsiini vastu.
Aja jooksul vahetasid hooned nii eesmärke kui ka omanikke: 16. sajandil anti need üle frantsisklaste Püha Clara kloostrile, pärast reformatsiooni jätkati tegevust muutunud kujul hospidalina, pärast Liivi sõda jäi hoonetest alles vaid kirik. Hiljem elas krundil linna timukas ning pärast Põhjasõda kasutati endist kirikut magasiaidana (linna viljavaru hoidla), mille järgi sai nime ka kõrval asuv Magasini tänav.
19. sajandi lõpus ostis krundi Tartu Terviseasutuse Loomise selts, kes lammutas endise hoone ning ehitas sinna arhitekt Reinhold Guleke plaanide järgi 1889–1890 võimlahoone (tänane põhihoone), mille arhitektuurne ilme on säilined ka hilisemate juurdeehitustega. II maailmasõja ajal sai võimla oluliselt kannatada ning see ehitati hiljem üles teistsuguse katusega. Pärast sõda kuulus hoone Tartu Ülikoolile, millele lisandus juurdeehitustena katlamaja ja ladu (praegune väikse saali osa).
2010. aastal otsustas Ülikool seoses Kehakultuuri osakonna kolimisega hoone müüa. Tartu Uus Teater tegutseb hoones alates 2011. aastast. Aastatel 2017–2019 kestnud ühisrahastuskampaania abil ostis MTÜ Uus Teater endise võimla, nüüdse teatrimaja seniselt omanikult välja.
Tartu Uus Teater on üks väheseid teatreid Eestis, kellel on oma teatrimaja.
Sa ei pea selleks kohe oma teatrimaja ehitama, kui tahad lavastusi teha
Kui me Tartu Uue Teatriga alustasime, polnud meil ei maja ega saali. Nii oleme 17 hooaja jooksul välja arendanud vajadustele vastavalt kahe saaliga teatrimaja. Et iga trupp või alustav teater ei peaks kohe seda pikka teed ette võtma, anname paar korda hooajas oma saale kaasproduktsiooni korras välja.
Kutse kaasproduktsioonidele, tähtajaga 2025 aasta, on lõppenud, projektid jõuavad lavale alates 2026 suvest. Järgmine open call tuleb 2026. aasta lõpus, kuid oma ideed ei pea senikaua soojendama, võta ühendust!
Varem oleme 2 korda korraldanud ideekorjed lavastuste tegemiseks. Lavale on jõudnud neist "Serafima+Bogdan", "Fantoomvalu", "Haige mäger", "Anne lahkub Annelinnast", "Mann und Licht", "Unista/Unusta" jt
Lisainfo teatrikeskus@uusteater.ee