Rudolf Allaberdi testament

Kuna Rudolf Allabert oli nii filmi- kui teatrinäitleja ja olnud ka õppejõud, siis nüüd tulevadki tema õpilane Urmas Vadi ja Piret Laurimaa, et mängida läbi viimane Allaberdi näidend. Sest seda näidendit ja lavastust on Allabert oodanud. Ta helistas Vadile ja rääkis oma unenäost ja arvas, et sellest võiks näidendi kirjutada. Aga Vadi ei kirjutanud ega kirjutanud ja ei kirjutanudki. Eelmisel kevadel Allabert suri. Aga sellest pole midagi, sest see lavastus, mida ta ootas, tuleb. Ja veel enamgi, ka Allabert ise sulandub lavastusse ja teeb oma viimase rolli.

Läbi selle lavastuse hakkavad kumama küsimused — kuidas elada õigesti, mis on meie põhiväärtused, sest ükski inimene ei peaks elama ja surema pimedas ja üksi. Aga kuidas ikkagi läheb ühe inimese elu nii, et sa elad näiteks oma naisega ühes korteris, aga ei räägi ega kohtu temaga. Ja miks üks inimene, kes on olnud kunagi näitelajna tipus, jääb korraga üksi ja kogu maailm akna taga näib nagu vana mälestus. Kuidas püsida elus?

Me ei kisu Allaberti dokumentaalselt alasti, aga samas jääb ta ikka selleks, kes ta meie meelest oli, me ei tee temast kuningat ega ilueedit ega narri. Ühesõnaga me räägime asjast, aga teeme seda poeetiliselt ja jääme selles juures saladuslikeks nagu siilid, kes viskavad lahtise hapukoore vastu poe seina laiali.

Lavastus sündis Tartu Uue Teatri ja Raadioteatri koostöös

Urmas Vadi isikulooline triloogia

"Peeter Volkonski viimane suudlus"(2010)
"Rein Pakk otsib naist!"(2011)
"Rudolf Allaberdi testament"(2012)