ANNE LAHKUB ANNELINNAST

Igas suuremas linnas on see kuulus betoonpaneelidest magalarajoon,
milles asuv korter oli kunagi uue ja parema elu sümbol. 
Kunagi oli sinna pääsemine samm õnne poole, tänaseks aga...
Ühes sellises paljudest korteritest kohtuvad mees ja naine.
Me kõik arvame teadvat, mis saab edasi. 
Aga mida me üldse teame inimestest enda ümber?

Valle-Sten Maiste/Sirp: Fantastiline, et seda koostööd kroonib nüüd niisuguse mastaabiga ettevõtmine nagu „Anne lahkumine Annelinnast“ – varjundi- ja tasandirohke, nii ajakohane ja seejuures mõttesügav suur töö. Ivar Põllul on taas õnnestunud teha autorilavastus, mis minu arusaamist mööda paigutub praegu teatripildi tippu. 

Karin Allik/Postimees: Ivar Põllu loodud mängus pole seega rangeid reegleid, vaid pigem lõputu avastamisrõõm, sest mõelda, mõista ja kaasata võib kõike, mis parajasti õige tundub. Kuigi fookus on üks, poetab «Anne lahkub Annelinnast» niidiotsi teadlikult siia-sinna ega ammenda end isegi mitmel vaatamiskorral.


Artiklid, arvustused, intervjuud