Zebra

Tartu Uus Teater on oma eksperimentidega jõudnud piirini, mida pole veel julgenud ületada.
Seekord on meil lavastuse aluseks näidend.
See näidend on kirjutatud päris näitekirjaniku poolt.
Selle näidendi toob lavale päris lavastaja.
Laval on kujundus.
Lavale astuvad päris näitlejad.
Neil on seljas kostüümid.
Nad mängivad rolle.
Rollide taga pole prototüüpe ega uurimust ega suurt ontoloogilist üldistust.
Laval on tegelased.
Neil on lugu.
Lugu räägib armastusest.
Päris metsik, kas pole?

“Zebras” räägitakse meile kõigile nii igituttavatest asjadest: kõiki meeli valla päästev armuhurm versus energiakanaleid sulgev olmeahistus või kuidas langetada raskeid otsuseid või mis tunne on olla mahajäetu/mahajätja. Suhteliselt triviaalsed teemad, aga teinekord ongi just triviaalsus see, mis tõmbab. Ei tasu alahinnata äratundmisrõõmu jõudu. Võiks ju öelda, et ka Woody Allen on triviaalne ja Ingmar Bergman banaalne, kuid see, mis neid seebiooperlikust triviaalsusest eristab, on analüütiline läbinägemisvõime, oskus nõrutada elulisest ollusest välja kunstiline essents.”
— Andres Maimik, Eesti Päevaleht

Tunnustus

Lavastajaauhinna nominent Ingomar Vihmar
Eesti teatri auhinnad 2014