Hungerburgi tondilossid
Hungerburg2024
kobarlavastuse osa
Giid
Lavastaja
Kunstnik
Produtsent
Täname
Narva-Jõesuu majaomanikud
Esietendus
14. august 2024
Narva-Jõesuu
linnaruumis
Kestus
2h
ühes osas
Lisainfo
Tuuri käigus käiakse jala ja külastatakse erinevaid hooneid, ei sobi liikumisraskustega teatrivaatajale
Tuur viib eelmiste kuurortite elavatesse kehadesse, nende allesjäänud hoonete kaudu. Mida me saame teada nende tühjade majade ja tühjade platside kaudu? Millest vaikib ideid ootav kinnisvara?
Narva-Jõesuu kuurort on sünnitanud mitmeid silmapaistvaid hooned... omasse aega. Kui ajad muutuvad – ja nad muutuvad alati – jäävad majad muutustele jalgu, sest tellised ja mört ja betoon ja puit muudavad meelt aeglasemalt kui inimesed.
Räägid arhitektuurituuril entroopiast. Räägi sellest siin lähemalt. Kuidas entroopia inimeste ja rände kontekstis avaldub?
Maakeeli võiks öelda, et entroopia mõiste abil kirjeldatakse füüsikas asjade üha suurema korratuse poole kaldumist. Korrapärase struktuuriga ehk madala entroopiaga puust saab põletades korratu struktuuriga ehk kõrge entroopiaga gaasipilv. Kui süsteemi kallal mingit tööd ei tehta, siis nii jääbki – gaasipilvest ei saa enam kunagi midagi korrapärast, kõik hajub ühtlaseks.
Rändega haakub see ehk nii, et üldiselt lähevad inimesed sinna, kus entroopia on kõige madalam ehk kus on kõige ohtramalt korrapärase struktuuriga asju, millest saab korrapäratuks muutudes energiat. Neiks võivad olla piisonid, jõed, nafta, linnad, puud. Aga see kehtib juhul, kui ollakse vabad. Aafriklased näiteks tahaksid põllumasinate, tootmise ja energia jaoks kasutada omaenda naftat, aga ei saa. Lääs ei anna puurkaevude jaoks laenu ja maksab riigipäid kinni, et nad (keskkonnakaitse sildi all) fossiilkütustele vastu seisaks. Seetõttu on maapõues peituva suure entroopiaga manner vaene, sunnitud end ebatõhusa füüsilise tööga ülal pidama. Regulatsioonid takistavad elu õitsemist.
Narva-Jõesuu tundub samuti erandlik (on ju ka Hungerburg ehk Näljalinn erilise külluseta maa), aga siiagi tullakse nautima kõige suuremat madala entroopia allikat, millele meil ligipääs on: päikest.
Kas miski on üldse mõeldud läbi aja püsima?
Elu on vist ainus, mis on sõna otseses mõttes loodud püsima, tulevikku jõudma. Kogu muu aine hajub, aga elu on ainus „asi", mis eesmärgipäraselt iseenda kadumisele vastu töötab – otsib madala entroopia allikaid, millest saada jõudu, et muutustega kohanedes hajumisele vastu pidada.
Oletame, et sulle antakse üks väikelinna suurune vaba territoorium. Saad sinna kõike rajada, lammutada jne. Mida teeksid?
Kuulutaks selle iseseisvaks; ehitaks sinna oma kodu; rajaks maksuparadiisi; kasvataks veiseid; pakuks reguleerimata ja vaba territooriumi, kus ettevõtted ja teadlased saaks läbi viia katseid ja arendada tehnoloogiaid, mida seadused mujal takistavad.
Vestlesid Johanna Rannik ja Martin Kork
fotod: Henry Griin









