Kultuuriportaal: Selgusid kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid

ERRi Kultuuriportaal, 12.02.2019

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii valis 2018. aasta eredaimaid kirjandusteoseid.

Preemiate kandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid eelmisel aastal ilmunud tekste 11 kategoorias. Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Preemiafondi suurus on 52 000 eurot.

"Läinud aasta proosakirjandus oli kirev ja seda kirevust peegeldavad ka eri karva nominendid. Eelmise aastaga võrreldavaid pakse romaane nende hulgast ei leia, küll aga huvitavaid etüüde mitmes võtmes. Luules võib rohkem rääkida "tuntud headusest". Draamas pälvisid paljuski tähelepanu põnevad teemad. Esseistika kategoorias võimutsevad pigem monumentaalsed ja "tõsised" teosed, mängu nii vormi kui ka sisuga leiab seevastu vabaauhinna nominatsioonide hulgast," selgitas žürii valikut põhižürii esimees Johanna Ross.

Žürii koosseisus Doris Kareva, Aare Pilv, Mihkel Seeder, Piret Viires ja Johanna Ross (esimees) otsustas aastaauhinnale nomineerida järgnevad 2018. aastal ilmunud teosed:

PROOSA:

Kai Aareleid, "Salaelud. Novelle ja miniatuure";

Martin Algus, "Midagi tõelist";

Peep Ehasalu, "Roomaja. Romaan armastusest";

Holger Kaints, "Jõululaupäev. Nõmme 1970";

Kerttu Rakke, "Häbi";

Jürgen Rooste, "Surm Tallinnas. Valik novelle 2001–2018"; 


LUULE:

Eda Ahi, "Sõda ja rahutus";

Kristiina Ehin, "Aga armastusel on metsalinnu süda. Luuletusi aastatest 2016–2018";

Kristjan Haljak, "Verlaine'i revolver";

(:)kivisildnik, "Ma olen siga";

Hasso Krull, "Euroopa";

Kalju Kruusa, "Kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat";


NÄITEKIRJANDUS:

Jim Ashilevi, "Unusta/Unista";

Kristiina Jalasto, "#kaotamindära";

Jaak Kilmi, Kiur Aarma, Piret Jaaks, Andris Feldmanis, "Enne meid oli veeuputus. Eepiline kommunaaldraama 80ndatest";

Urmas Lennuk, "Meistrite liiga";

Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, "Jaanipäev";

Tiit Palu, "Medeia";

 

ESSEISTIKA:

Luule Epner, "Mängitud maailmad";

Tiina Kirss, "Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid";

Toomas Paul, "Tõe lõpututel tagamaadel. Vaatlusi, mõtisklusi, ütlemisi 2008–2017";

Linnar Priimägi, "Minu Goethe";

Kaia Sisask, "Noor-Eesti ja prantsuse vaim";

 

VABAAUHIND:

Maarja Kangro, "Minu auhinnad";

Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits, Toomas Täht, Liina Vahtrik, "Stiiliharjutused. Hommage à Raymond Queneau";

Veronika Kivisilla, "Kuni armastus peale tuleb";

Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud";

Joonas Sildre, "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist".

 

"Tõlkija oskus ja saatus on jääda märkamatuks, kuigi tegelikult on see tema tekst, mida lugeja lõpuks loeb. Kõigil tänavu nomineeritud tõlkijatel on olemas säde, mis väljendub igaühel eri moel, ja nende kõigi töö tulemust võib nimetada omamoodi kultuuriteoks. Eesti kirjanduse tõlkeid võõrkeeltesse ilmus aga rohkem kui kunagi varem, ligemale 100. Juba see on märkimisväärne – au ja kiitus kõigile!" tunnustas tõlkežürii esimees Kerti Tergem eelmise aasta parimaid tõlkijaid.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse aastaauhinna žürii koosseisus Kerti Tergem, Veronika Einberg ja Mart Kangur valis välja 2018. aasta auhindade nominendid:

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELDE

Riina Jesmin – Margaret Atwood "Nõiasigidik", tõlge inglise keelest

Triinu Pakk – Chimamanda Ngozi Adichie "Pool kollast päikest", tõlge inglise keelest

Üllar Peterson – Khalil Gibran "Murtud tiivad", tõlge araabia keelest

Leena Tomasberg – Maylis de Kerangal "Parandada elavaid", tõlge prantsuse keelest

Peeter Volkonski – Nareki Grigor "Nutulaulude raamat", tõlge vanaarmeenia keelest

Märt Väljataga – "Väike inglise luule antoloogia", koostamine ja tõlge inglise keelest


EESTI ILUKIRJANDUSE TÕLGE VÕÕRKEELDE

Guntars Godinš – Fr. Reinhold Kreutzwald "Kalevipoeg" ja Leelo Tungal "Seltsimees laps", tõlked läti keelde

Birgita Bonde Hansen – Meelis Friedenthal "Mesilased" ja Ilmar Taska "Pobeda 1946", tõlked taani keelde

Cornelius Hasselblatt – Maarja Kangro "Klaaslaps" ja Viivi Luik "Varjuteater", tõlked saksa keelde

Miriam McIlfatrick-Ksenofontov – Doris Kareva "Armuaeg", tõlge inglise keelde

Marina Tervonen – Marie Under "Minu kevad", tõlge vene keelde 

Mõttekirjanduse tõlkežürii esimehe Jaan Unduski sõnul paigutus tõlgitud mõtteproosa alla 2018. aastal eesti keeles 70-80 raamatut. "Žanriliselt oli see kirev, ulatudes saksa klassikalisest filosoofiast kuni läti lavastaja mõttepäevikuni. Tõlgete hindamise muudab nüüd ja edaspidi keerulisemaks see, et tõlkijate hulga kasvades on üha tähtsamaks muutunud tõlke toimetaja roll, mis võib ulatuda kuni kaasautorluseni, aga ei kajastu adekvaatselt raamatu kirjes. Nominentide esitamisel arvestati tõlke kvaliteedi kõrval ka tõlkeülesande nõudlikkust ja nomineeritavate teoste žanrilist mitmekesisust. Kõik nomineeritud teosed kajastavat parimat, mis eelmisel aastal filosoofia, loodusteadusliku esseistika ja mõtiskelukirjanduse vallas ilmus, ehkki samal tasemel nominente oleks olnud rohkemgi," lisas Undusk.

Mõttekirjanduse tõlkežüriisse kuulusid veel Anti Saar ja Endla Lõhkivi.

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

Contra (Margus Konnula) – Alvis Hermanis "Päevik", tõlge läti keelest
Lauri Laanisto – Ilkka Hanski "Sõnumeid saartelt. Elurikkuse ilmatuur", tõlge inglise keelest

Toomas Rosin – Arthur Schopenhauer "Maailm kui tahe ja kujutlus" I–II, tõlge saksa keelest

Andrus Tool – Wilhelm Dilthey "Vaimne maailm. Sissejuhatus elufilosoofiasse", tõlge saksa keelest

Aet Varik – Gregory Bateson "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus", tõlge inglise keelest

Ilmar Vene – Francis Bacon "Esseed", tõlge inglise keelest

Lastekirjanduse žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul ilmus lastekirjanduses 2018. aastal üle saja algupärandi, millest aastaauhinnale valiti kandideerima viis teost. "Kõigi viie nominendi raamatud on laste seas olnud tuntud ja armastatud. Nende uued teosed on tugev ja huvitav täiendus kaasaegsesse lastekirjandusse. Aino Pervik suudab ikka ja jälle üllatada; Andrus Kivirähki "Tilda ja tolmuingel" näitab kirjaniku mitmekülgsust ja väga head stiilitunnetust; Anti Saar oskab lihtsalt ning meisterlikult elada sisse väikese poisi mõttemaailma; Priit Põhjala esindab head elutervet absurdihuumorit ja Kertu Sillaste autoriraamat on väikelaste lugemislaual täiuslik tervik, " põhjendas žürii otsust Vaiksoo.

Lastekirjanduse žüriisse kuulusid lisaks Triin Soone ja Mari Niitra.

LASTEKIRJANDUS

Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel"

Aino Pervik "NummiPealt ja mujalt"

Priit Põhjala "Onu Mati, loomaarst"

Anti Saar Pärdi lugude sari: "Pärt ja ploomid", "Seisa siin, Pärt", "Pärt ja viimane koogitükk"

Kertu Sillaste "Mina olen kunstnik"
 

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Nikolai Karajev, Ilona Martson ja Tatjana Trojanova valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Pavel Varunin "Славка и страна Древлесловия" / "Slavka ja Vanakeele maa"

Andrei Ivanov "Обитатели потешного кладбища" / "Isevärki kalmistu asukad"

Jaan Kaplinski "Наши тени так длинны" / "Meie varjud on väga pikad"

Nadežda Katajeva-Valk "Тартуский художник Иван Соколов. Жизнь и творчество" / "Tartu kunstnik Ivan Sokolov. Elu ja looming"

Igor Korobov "Эстляндское имматрикулированное дворянство" / "Eestimaa immatrikuleeritud aadelkond"

P. I. Filimonov "Порошковые огнетушители" / "Pulberkustutid"
 

Artikliauhinna žürii koosseisus Anne Lange, Mirjam Hinrikus ja Kajar Pruul valis aastaauhindadele kandideerima viis artiklit. "Artikliauhinna lugemiskoormus oli etteennustatavalt väike: ajakirjade fookus ei ole enam kirjandusel, vaid ühiskonna, ajaloo või kirjandusteaduse probleemidel, mida kirjandusega illustreeritakse. Statuudi järgi peab artikkel olema ka "uus", ja nii ei tulnud kõne alla pikemaajalise uurimistöö lühiformaadiks vormistamine. Õnneks on kirjandus lähtekoht saatesõnades, mis on meil žanrina tänuväärselt alles. Otsustamine, kui juba nimekirjade vahetamiseni jõutud, ei olnud raske – sõelale jäid (ühe erandiga) artiklid, kus teooriate metakeel ei struktureeri kirjandust ennast," põhjendas žürii otsust esimees Anne Lange. 

ARTIKLIAUHIND:

Artikliauhinna žürii: Anne Lange (esimees), Kajar Pruul ja Mirjam Hinrikus.

Tõnu Õnnepalu "Saateks" – Tammsaare "Kõrboja peremees". Tänapäev.

Märt Väljataga "Ääremärkusi ühele kirjanduslikule tanatograafiale" – Zola "Kuidas surrakse". Loomingu Raamatukogu.

Berit Kaschan "Kutset tantsule on kuuldud. Maaema ja Zemes māte ilmumisi eesti ja läti kirjanduses". Looming 2018/9.

Daniele Monticelli, Piret Peiker, Krista Mits "Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Kodula maailmavaatest ja mugandamisstrategiatest tema saksa eeskujude valguses". Keel ja Kirjandust 2018/12.

Indrek Ojam "Modernismi muutuv tähendus eesti kirjanduskultuuris. Rekonstrueerimiskatse" . Keel ja Kirjandus/7.


Vaata lisaks

Registreeri