SISALIKU TEE

Mis on päriselt ja mis on ettekujutus? Mis üldse on kindel?

Kes meid juhib – kas suguiha, tulnukad, illuminaadid või sisalikud? Kelle  heaks on see õel süsteem loodud, kus me sipelgatena sigime, töötame ja sureme? Kes roomajaks loodud, ärgu lennaku?

Lavastus on õnne ja eneseväärikuse võimalustest nähtava valguse kitsas alas keset nähtamatuse ja olematuse ööd.

mängivad
KRISTEL LEESMEND
KATRIN PÄRN
NERO URKE

autor-lavastaja IVAR PÕLLU
kunstnik KRISTIINA PÕLLU

esietendub Genialistide Klubis
11.11.2010

vaata
www.truthism.com/

PÄRMI JAAGU UNENÄGU

Peategelaseks on armastatud inimene, kellel on vaid üks viga – ta on ära. Peamiselt kasutab ta selleks alkoholi, kuid on ka teisi teid ja aineid. See Jaak, kes vähegi veel siin, on kantud unistusest paremast elust. Ja ühtäkki saabki unistus teoks, Pärmi-Jaagust saab parunihärra. Kõige kohutavam ongi, kui saame kõik, mida soovime.

Lavastuse IRD, K hurmurid Annus ja Haasma on otsustanud, et nad on tegelikult ka uued Hermaküla ja Tooming ning lavastavad ja näitlevad edaspidi Tartu Uues Teatris vaeldumisi üksteise lavastustes. Seekord lavastab Haasma ja mängib Annus.

mängivad
ROBERT ANNUS (Vanemuine)
KERSTI HEINLOO (Eesti Draamateater)
LAURA PETERSON (Theatrum)
MARKUS LUIK (Vanemuine)
AIN MÄEOTS (Vanemuine)

autor JOHANN WOLDEMAR JANNSEN / JUSS HAASMA
lavastaja JUSS HAASMA
kunstnik KRISTIINA PÕLLU

esietendub Genialistide Klubis
30.09.2010

PEETER VOLKONSKI VIIMANE SUUDLUS

mängivad PEETER VOLKONSKI ja LAURA PETERSON (Theatrum)
autor-lavastaja URMAS VADI
kunstnik KRISTIINA PÕLLU

Kaks näitlejat. Üks juba vanem, mees, teine noor ja naine. Neil on kahepeale üks lugu. See lugu on nii selge, nad teavad, mis lugu see on, kuidas ja miks seda jutustada; milline peaks olema nende etenduse lava, muusika, valgus, kostüümid, publik.

Aga mida teha siis, kui ei ole tekkinud, ja näib, et ei tekigi, võimalust seda lugu jutustada. Aga aeg muudkui läheb ja läheb. Kas tõesti pole elul pakkuda seda, mida me väärime?! Mida teeksite teie, kui te oleksite andekas inimene, võiks isegi öelda äravalitu? Kas te istuksite lihtsalt kodus, käed rüpes ja vaataksite, kuidas kõik möödub ja lähebki mööda. Ometi te teate, et te väärite palju enamat ning ka seda, et teie lugu ootab teid. Aitab istumisest ja ootamisest! On aeg endale ise võtta see, mis sulle kuulub!

Loe: Eesti Päevaleht: Peeter Volkonski ja vinge Lugu

Loe: Tartu Postimees: Näitlejad otsivad end lugudes

Loe: Tartu Postimees: Näitleja kutsus kolleegi kohtama

Loe: Postimees: Vadi kirjutas Volkonskile isikliku näidendi

Pressifotod >>>

Kuula reklaame:

Vaata reklaame:

esietendub 15. aprill 2010
Genialistide Klubis

järgmised etendused
Genialistide Klubis N15.04 / T20.04 / T11.05
Kanuti Gildi SAALis P18.04

piletid eelmüügis piletimaailmas ja piletilevis

mängivad
NERO URKE / KATRIN PÄRN / MAARJA JAKOBSON /
EVALD AAVIK / ROBERT ANNUS Teater Vanemuine /
JUSS HAASMA

autor-lavastaja IVAR PÕLLU
kunstnik KRISTIINA PÕLLU

etendus on 2 vaatuses ja kestab 3 tundi
huumorimeeleta ekskommunistidele ja marurahvuslastele ebasoovitav

vaata pilte

Loe: Madis Kolk, Sirp: Irdkangelase rõhurežii
Loe: Raimu Hanson, Tartu Postimees: Kommunist elas jäägitult teatrile
Loe: Jaak Allik, Postimees: Ivar Põllu Kaarel Ird
Loe: Riho Laurisaar, EPL: Kaarel Ird naaseb teatrisse
Vaata: ETV: Genialistide Klubis jõuab vaatajateni lavastus Kaarel Irdist

piletid müügil piletimaailmas ja piletilevis

Kaarel Ird (1909 – 1986) on Eesti teatriajaloo vastuoluliseim mees. Pätt ja kommunist, lavastaja ja teatriehitaja, kelleta poleks Tartu linn ja Vanemuise teater sellised, nagu me neid tunneme.

Ird, K. on mees, kes töötas aastaid maalrina, osales mitmes teatris, mis kinni pandi, kirjutas vabadussõja-ainelise näidendi, osales küüditamises, põletas hävituspataljonide koosseisus maju ja sildu, osales Tartu sõjajärgses ümberjagamises ja Vanemuise teatri ülesehitamises, oli surmani tulihingeline kommunist ning mõnegi arvates õige eesti mees, läks eluloojakul kõigiga tülli ja suri vaimses üksinduses hullumajas.

Lavastus on tragöödia mehest, kes ei kahtle ega kõhkle kunagi ning kelle suurim mure on see, et ta ei jõua kõike ise ära teha. Lavastus on täiesti mittenostalgiline sissevaade kommunistlikku lähiminevikku. Huumorimeeleta ekskommunistidele mittesoovitatav!

esietendub 18. märts Genialistide Klubis

“IRD, K.” on teine osa Tartu Uues Teatris valmivast Tartu 20. sajandi teatriloo-ainelisest triloogiast.
Esimese lavastuse (ENDSPIEL, 2008 Pärmivabrikus) peategelaseks on hingearst ja kirjanik Vaino Vahing, depressiooni apologeet, kelle salongis sündis ja suri 70. aastate Tartu teatriuuendus.
Teise lavastuse (IRD, K., 2010 Genialistide Klubis) peatetgelaseks on lavastaja Kaarel Ird, kes juhtis peaaegu kogu nõukogude-aja (vaheaegadega 1940 – 1986) Vanemuise teatrit.
Kolmanda lavastuse peategelased on näitlejad-lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, kes müstifitseerituimad tegelased – uuendajad ja elupõletajad – eesti teatriloos. Lavastuse valmimine on planeeritud Tartu Uue Teatri 4. hooaega (2011/2012).

esietendus Tartu Uues Teatris
Toomas Saarepera
KAPTEN COOKI KEETMINE
Etendused veebruaris 2010 Genialistide Klubis
N11 (esietendus, reserveeritud) + T16 + K17 + T23 + N25.02 / 19.00
loe lavastusest lähemalt
Piletid eelmüügis Piletimaailmas ja Piletilevis

mängivad
INDREK TAALMAA
AGO ANDERSON
KRISTEL LEESMEND
autor-lavastaja TOOMAS SAAREPERA
kunstnik RAOUL KURVITZ ja KRISTIINA PÕLLU
helilooja-esitaja RAINER JANCIS

Tartu Uues Teatris esietendub Toomas Saarepera “Kapten Cooki keetmine”

Neljapäeval, 11. veebruaril teeb come-backi eesti teatriilma Toomas Saarepera, legendaarne Teater Paabeli eestvedaja 15 aasta tagant. Tartu Uues Teatris esietendub Saarepera autorilavastus “Kapten Cooki keetmine”, osades Indrek Taalmaa, Ago Anderson ja Kristel Leesmend.

15 aastat tagasi tegutsenud Teater Paabel, kuhu kuulusid Indrek Taalmaa, Kristel Leesmend ja Dan Põldroos, tegutses Von Krahli teatri tiiva all. Triloogia „Sannikovi maa“, „Kruppi viimane lint“ ja „Vincent Van Goghi tundmatud aastad“ valmis Toomas Saarepera ja Ervin Õunapuu koostööna. „Noa laeva“ lavastas Saarepera Rakvere teatris, tekst oli ühistöö Ervin Õunapuuga.

“Kapten Cooki keetmine” on näidend raha tulemisest pealtnäha harmoonilisse ühiskonda, kus pole läänelikud väärtused veel kanda kinnitanud ega ise välja arenenud. Nii et näidendit võib lugeda ka omamoodi allegooriana Eesti või üle maailma jätkuvate kultuuride kokkupõrgete ja Lääneriikide poolsete rahupäästmisaktsioonide teemadel. Kapten James Cook on reaalselt eksisteerinud isik, kes tõepoolest esimest korda Hawaiile sattudes võeti vastu jumalana, ja kes hukkus teisel külaskäigul.

“Kapten Cooki keetmise” laval on päris liiv, palmid, tuli ja vesi.

Toomas Saarepera on lavastaja ja kirjanik, kes on tegutsenud erinevates Eesti teatrites, sh Von Krahli Teatris, Rakvere Teatris, Eesti Draamateatris, töötanud ka raadios, televisioonis ning ajakirjanduses, samuti tegev reklaamialal. Toomas Saarepera on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Lavaka kurikuulsas 14. lennus. Tema teatrialane tuumtegevus leidis aset 90ndate keskel, kui tegutses mõttekaaslastest koosnev trupp ehk Teater Paabel, mille üks kuulsamaid ja väljakutsuvamaid saavutusi oli Ervin Õunapuuga koostöös tehtud teatriprojekt “Triloogia”, kus ühe hooaja jooksul valmis samade näitlejate – sh Kristel Leesmendi, Indrek Taalmaa  - esituses 3 erinevat lavastust erinevates Eesti teatrites.

Kristel Leesmend on vabakutseline näitleja. Ta lõpetas 1992. aastal Lavakunstikooli 15. lennu ning omandas 2008. aastal samas magistrikraadi (diplomitööga “Kuidas valida osatäitjaid”). Leesmend on tegutsenud lasteaiakasvataja, kostümeerijana ning alates kooli lõpetamisest näitlejana, ka lavastaja ja (kostüümi-)kunstnikuna, on figureerinud mitmetel moefotodel, osalenud taaskasutuspoe Berliin! loomises. Leesmend on teadaolevalt esimesi Lavaka lõpetanuid, kes julges vabakutseliseks näitlejaks minna ja jääda. Tartu Uues Teatris mängib Kristel Leesmend lavastustes “IDentiteet” (lavastaja H.H. Sankovsky, 2009), mille juures oli ka kostüümikunstnikuks.

Indrek Taalmaa on Eesti teatri-, tele- ja filminäitleja. Ta on töötanud näitlejana Ugalas, Rakvere Teatris ning Vanemuises, alates 2006. aastast on Endla Teatri näitleja. Ta on teinud kaasa mitmetes Eesti filmides ja teleprojektides. Oli samuti 90ndate keskel osa Paabeli trupist. Seoses sõjaväeteenistusse kutsumisega jäi Taalmaal Lavakunstikooli napilt sisseastumata.

Ago Anderson on Eesti näitleja. Ta on 1994. aastal lõpetanud Lavakunstikooli 16. lennu ning töötanud sellest ajast Endla Teatris näitlejana. On osalenud ka mitmetes tele- ja filmiprojektides, osales kooli ajal Aare Laanemetsa stuudios. Mängis Tartu Uue Teatri eellavastuses “Sadama võim” (lavastaja Ott Aardam, 2008) Dermotit.

Rainer Jancis on Eesti helilooja ja muusik, improvisatsioonimeister. Ta on tegutsenud ansamblites Metro Luminal, Felis Ultramarinus, Ükskõik, Modern Ethic. Lisaks sellele on osalenud helilooja ja muusikuna erinevates teatri- ja filmiprojektides. Jancis on rahvusvahelist tunnustust kogunud ja teeb seda tänapäevalgi mitmelpool Skandinaavias, Euroopas ja Ameerikas (sh Berliinis ja New Yorgis).

Raoul Kurvitz on Eesti maali-, installatsiooni- ja performance’i kunstnik. Ta on lõpetanud 1984. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal, kus tegutseb 90ndatest alates õppejõuna. Teinud mitmeid tunnustust pälvinud näitusi, installatsioone ja performance’eid.

Kristiina Põllu on Eesti teatrikunstnik. Ta on lõpetanud 1995 Eesti Kunstiakadeemia lavastuskunsti erialal. Kujundused Uues Teatris: “Sadama võim” (lavastaja Ott Aardam, 2008), “EndSpiel” (lavastaja Ivar Põllu, 2008), “Suur maalritöö” (lavastaja Ivar Põllu, 2009).

Esietendub 11. veebruar 2010
Genialistide Klubis

Etendused veebruaris 2010 Genialistide Klubis
N11 (esietendus, reserveeritud) + T16 + K17 + T23 + N25.02 / 19.00

Piletid eelmüügis Piletimaailmas ja Piletilevis

Vaata lavastuse pilte

“Suur maalritöö” on kontsert-lavastus, mille algtõukeks on Ellen Niidu legendaarne lasteraamat. Lõpptulemus pole aga mingil juhul lastelavastus. Ellen Niidu luuleraamat on jaotatud lauludeks ning Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli rütmimuusika osakonna noored heliloojad on kirjutanud ja arranžeerinud nendest omanäolised muusikapalad. Kõik laulud on erinevas stiilis, mistõttu on lavastuses nii jazzi, proget, kantrit, punki, reggaet, poppi, diskot jms. Nii nagu maailmas on palju värve, on ka „Suur maalritöö“ täis noorusega laetud eri stiilis muusikat.

See on peaaegu nagu muusikal, kuid enamgi veel. Kas on enne nähtud, et ansambel ja lauljad iga loo järel vahetuvad? “Suures maalritöös” saab see nii just olema, sest kontsert-etendus on ühtlasi ka noorte muusikute eksam. Ülal laval toimuvale muusikalisele kaleidoskoobile sekundeerivad all laval Noorte Teatritehase näitlejad, kes kujutavad värvide saabumist ühe tavalise halli eesti pere ellu.

“Suur maalritöö” on osa Heino Elleri nimelise muusikakooli 90. juubeli tähistamisest. Toetab Eesti Kultuurkapital

Tekst ELLEN NIIT
Muusika ANDRE HEIN, LAURA JUNSON, LIIS RING,
RISTO VIRKHAUSEN, FREDY SCHMIDT, VOOTELE RUUSMAA

Esitavad ANDRE HEIN, LAURA JUNSON, LIIS RING, RISSTO VIRKHAUSEN, VOOTELE RUUSMAA, FREDY SCHMIDT, KRISTINA VAHER, KAROL PULK, KELLI SOMELAR, KRISTOFER SOOP, KRISTI KARRO, OSKAR ORUPÕLD, VILLU MÄRTIN, MARTIN MARDLA, ROLAND MÄLLO, SIGNE HANSEN, MARTA ALIIDE JAKOVSKI, TÕNN TOBRELUTS, KADRI VESKI, KRISTJAN JULIUS LAAK, HANS KURVITS, KARL-JUHAN LAANESAAR, INDRO HOFFMAN, KIRSIKA MAAMÄGI, LIIS VIIN, MEELIS MARDISTE, ILMAR VARJUN, KAIDI FELDMANN, KAAREL TAMRA, TAMAR NUGIS, LEILA RÖÖMEL, VLADIMIR KARJALAINEN, MIHKEL KALLIP ja ANNELI OIDEKIVI Elleri koolist
ning KAIJA M. KALVET, ANNIKA OONA, TORMI TOROP, MARTIN TIKK ja VEIKO PORKANEN Noorte Teatritehasest.

Lavastaja IVAR PÕLLU
Kunstnik KRISTIINA PÕLLU
Visuaalid ALEXANDER SHELEPIN
Valgus TAAVI TOOM

Esietendus Genialistide Klubi saalis
K02.12.2009

Järgmised etendused
T12.01  ja K13.01.2010

Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis

Sind ootab etendus, mille peategelane on maalikunstnik, kellest – nagu viimasel ajal alati – on olude sunnil saanud disainer.

Visuaalselt näeb etendus välja nagu eesti esimene 4D film, aga olude sunnil – nagu viimasel ajal alati – on tegemist siiski ka teatrietendusega.

Etendused
R10.09.2010 Tartus kinos EKRAAN festivalil Draama 2010
P26.09.2010 Tallinnas kinos SÕPRUS festivalil Disainiöö

osades NERO URKE, KRISTEL LEESMEND, MART AAS, SULEV TEPPART, RAIMO PASS (Eesti Draamateater) ja TÕNIS LEEMETS
autor MART AAS
lavastaja H. H. SANKOVSKY
helilooja ja muusikaline kujundaja TÕNIS LEEMETS
kostüümikunstnik KRISTEL LEESMEND
lavakunstnik IVAR PÕLLU

Vaata ka http://kalamajasokrates.wordpress.com/

Teised IDentiteedist:
12.11.2009 EE Areen (Veiko Märka): Kuidas jutustada pilte katkendlikule oravale?
06.11.2009 Sirp (Ireene Viktor): Kulu Jüri kiusamine ehk Puhas leht ja tühi ruum
1.11.2009 keerdtrepp.wordpress.com
31.10.2009 Vikerraadio (Urmas Vadi): Kultuurikaja
23.10.2009 Klassikaraadio (Hedvig Lätt): Delta
23.10.2009 Tartu Postimees (Marju Himma): Uus Teater viib kinno
23.10.2009 ETV (Maarja Aeltermann): Tartu Uus Teater alustab kinos identiteediotsinguid

kuula lavastuse heliklippi

“Kolm värvi. Eesti” on Tartu Uue Teatri kolmeaastane laiaulatuslik poliitilise teatri projekt, ülesandeks Eesti poliitilise elu kaardistamine ja analüüsimine. 

Projekti esimene faas “Kolm värvi. Eesti 2009. Sinine” koosneb Tartus ja Tallinnas toimuvatest avalikest intervjuudest ühiskonna võtmetegelastega. 

Intervjueeritavad:
KADRI SIMSON
INDREK NEIVELT
MART LAAR
MAREK STRANDBERG
MARJU LAURISTIN
JÜRI PIHL
URMAS PAET
LAINE JÄNES

Intervjueerija ANDRES KEIL

Intervjuud toimusid Tartus Genialistide Klubis ja Tallinnas Kanuti Gildi SAALis 09.06 – 18.06.2009

Intervjuude videomontaažid ja mahakirjutatud tekstiversioonid on peagi kättesaadaval aadressil uusteater.ee/eesti

Projekti järgmine faas on
filmiõhtu KOLM VÄRVI. EESTI 2010. MUST,
mida näidatakse 5 korda Tartus ja 5 korda Tallinnas.
Erinevad režissöörid.

Projekti finaaliks on
lavastus KOLM VÄRVI. EESTI 2011. VALGE,
mille toob lavale Andres Keil.

Mängivad Viljandi Kultuuriakadeemia VII ja V lennu teatrilennu lõpetanud
MAIRI JÕGI
MERILIN KIRBITS
MAARIKA MESIPUU
KATI ONG
LIISA TAUL

piletid müügil piletimaailmas ja piletilevis

Autor-lavastaja HELEN REKKOR
Mis pealkiri see veel selline on?
Theised – võõrad; alamkadaka-saksa keeles.
Tehised – automaadid; anagrammina
The ised – suurde plaani toodud „isiksused“
The he-said – „aga see tyyp ütles ju nii“-elaja; uus-inglise keeles

„Papist peldik ja lõputu lugu“
Konstrueeritud kõnelusi.
Esmaspäev, 1. märts 2010

Ilmusin alla baari kohvijahile
Leti taga askeldas põllu

Ohoh, teil on proov või?
Ei, ma niisama passin saalis, kuulan mussi ja mõtlen

Kuidas teil läheb?
Hästi läheb. Või noh, ma ei tea. Eile oli näiteks üleriigiline lavapoiste sissemagamispäev. Tegelikku proovivõimalust saime mingi kolmpool tundi

Noh, peaasi, et te ise õnnelikud olete
Aju justkui on… et saab millegi kallal nokitseda, midagi konstrueerida. Aga kui sa küsid seda, kas mind teeb õnnelikuks see tunne, millega vaatajad saalist lahkuvad…

Kui sa selle peale lootma jääd, et keegi sind pärast etendust tänab…
Ei, ma ei mõelnud seda nii, vaid hoopis vastupidi. Selles suhtes, et me oleme jah hasardis ja hästi põnev on, aga kui sa mõtled nii, et peaasi, et me ise õnnelikud oleme, kui kogu ettevõtmise üks tõlgendamisvõimalusi on kõik on nagunii putsis, tapke ära ennast, noh see muidugi ei tee. Selle eest põlengi ma juba põrgus. Sest – tõsi – kes on üldse lubanud minul, harimatul matsitaril selliseid teemasid torkida kui ma tegelikult ju lahendusi pakkuda ei oska? See on moraalne kuritegu ja maha peaks lastama sellise asja eest. Samas, maha peaks lastama ka kõik need kuradi neo-dekadendid, kes on küll võimelised suurt pilti nägema, ent on kas liiga laisad, mugavad, jõuetud või hirmunud, et kuskilt otsast käed külge panna.
Mina oma vähese aruga ei suudagi mõista, kas oleks tõesti liiga suur pingutus kokku koguda oma ala spetsialistid ja ära teha see, et välja raalida, mida peaks igaüks meist tegema, et kogu see krempel, mida me emakeseks maaks kutsume, kummuli ei kukuks. Aga selle asemel näen ma… nojah, näiteks kas osataks seletada, miks ma täiesti vastu tahtmist pean kursis olema, kas supermodelli-valdek ostab poest saia või leiba. On selle eest otseselt vastutajaid või on see pime juhus?
Nii et, jah, mul käib orwelliparakas peal küll.

Minu oscarikõne:
TÄNAN
• Genklubi, kes on organism, mis toodab head
• Ivarit, kes küsib õigeid küsimusi
• Maarjat, kes lahendab probleeme
• Allanit, kes tuleb vastu
• Taavit, kes ei ütle ei
• Jumalapoegi Jakobit ja Markust, kes andsid endast parima ja tegelikult üleüldse kogu seda Tartu creme de la creme´i seltskonda
• Karu, kes kõnnib mu ees ja kõrval ja kellelt ma panin tuuri varjuteatri-võtte
• Oma relvaõdesid, kes mängivad välja ÜKSKÕIK mille

Esietendus 27.05.2009
Taasesietendus 03.03.2010

Kontseptsioon, lavastus, helikujundus ja esitus: 
TAAVET JANSEN
TAAVI EELMAA

Dramaturgiline tugi: MAIKE LOND

Abistav rühmakoosolek neile, kes soovivad vabaneda nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt sõltuvuslikust suhtest igatsusse.

Kuidas harjuda õnne jagamatusega?
Kuidas ravida unistamise abstsinentsisümtomeid ja vähendada kahjustusi?
Kuidas leppida teadmisega, et armastus on pöördumatult lõhkunud su elu?
Kas on kergem kaotada lootust korraga või järk-järgult?

Kahe remissioonis armastusesõltlase pihtimused oma argipäevast.
Paaridele ja peredele keelatud.

Taavi Eelmaa on Von Krahli Teatri näitleja. Töötanud laialdaselt ka Eesti kinokunstis.
Taavet Jansen on koreograafiharidusega lavastaja, programmeerija ja interdistsiplinaarne kunstnik. Lõpetanud Tallinna Ülikooli, hiljem õppinud Amsterdami Teatrikoolis “Dance Unlimited” eriala Hollandis. Tema töödes seguneb elavesitus ja tehniline leidlikkus. Tema lavastused (viimaste hulgas “algorytm”, “It’s nothing really” ja “Man Machine”) on pälvinud märgatavat tähelepanu. Töötanud koos paljude rahvusvaheliselt tunnustatud ja tunnustamata kunstnike ja institutsioonidega.

POSTIMEES: Pihtimata jäänud pihtimused
EESTI PÄEVALEHT: Kaks armastusesõltlast vaatajate ees pihitoolis
SIRP: Inimesele jääb armastus kättesaamatuks