Tartu Uus Teater Lai 37 / uusteater.ee

MAJA

Maja Lai 37 täna

Täna on saalis on publikutõusu peal kuni 150 kohta
ning võimalus lisada klapptoole.
Proovisaalis on publikutõusul kuni 50 kohta,
samuti võimalus lisada klapptoole.
Proovisaalis saab kasutada ka ilma publikutõusuta, nö avatud ruumina.

On olemas ka vabad poodiumid kontserdilava ehitamiseks.
Majas on heli-, valgus ja kinotehnika.
Peale toimiva teatri- ja kinoprogrammi on saale võimalik rentida
oma avatud kultuurisündmusteks.

triip2

Maja Lai 37 ajalugu

Keskajal asus Lai 37 krundil Pühavaimu kirik. Ürikulised teated Püha Vaimu hospidali ja kiriku kohta ulatuvad tagasi 1345. aastasse. Baltisaksa ajaloolane R. Otto loeb nimetatud institutsiooni algusajaks Tartus 13. sajandi keskpaika. See oli ümbruskonna vaeste ja põdurate tarbeks loodud seek, mis allus linna raele. Samas kasutati hospidali võitluses rahvameditsiini vastu.

Püha Vaimu vennaskonna hospidal paiknes koos kirikuga Laial tänaval vahetult Vene värava kõrval. Uuringute tulemused võimaldavad oletada, et hospidal oli algselt ehitatud puust. Hiljem ehitati hooned maakivist ja tellistest. 17. sajandi Tartu plaanidel on Pühavaimu kirikut kujutatud ristkülikukujulise, ühe löövi ja viie traveega ning ilma kooriruumita ehitisena. Selle loodenurgal paikneb neljatahuline kellatorn ning põhjaseina vastas viis tugipiita.

1514 anti hooned üle frantsisklaste III haru Püha Clara kloostrile. Püha Vaimu hospidal jätkab muutunud kujul tegevust ka peale reformatsiooni, Liivi sõja ajal jääb hospidalist järele ainult kirik. Hiljem elas krundil linna timukas. Peale Põhjasõda sai majast magasiait. Säilinud on mitmed andmed selle hoone remontide ja fassaadi muutmiste kohta (projekt F. Hübbe 1880).

1880. aastate lõpus ostis kinnistu Tartu Terviseasutuse Loomise Selts, kes ehitas krundile võimla. Hoone ehitati 1889–1890 (arh R. Guleke). Hilisemad on hoovi- ja jõepoolsed juurdeehitised (1898 arh O. Schröder; 1910 arh A. Eichhorn) järgisid esialgset arhitektuurikeelt.

Lai 37 on üks vanimaid Eestis säilinud võimlahooneid.

triip2

Kommenteerimine on suletud.